TEDxTallinn 2012: Nihe

TED on üks ägedamaid konverentsisarju maailmas: 18 minuti jooksul esitavad oma ideid ja visioone maailma tipptegijad (mõtlejad, visionäärid, majandustegelased, poliitikud, teadlased, meelelahutajad …). Me oleme siin blogis ka jaganud mitmeid TEDi loenguid, näiteks Daniel Wolpertilt ja Antonio Damasiolt. TEDi korraldatakse Kalifornias, USAs, ja on väga tore, et vastavaid ettekandeid saab netist jälgida. Kuid veelgi toredam on traditsioon korraldada iseseisvaid TEDi-laadseid ürituse, niiöelda TEDx’e. Ja kõige toredam on see, et neid TEDx’e on korraldatud ka Eestis – TEDx Tallinn ja TEDx Tartu. Mul on tohutult hea meel, et Eestis on inimesi, kes on leidnud aja, energia ja viitsimise selliseid üritusti korraldada.

Nagu postituse pealkiri ka vihjata võib, on peagi tulemas TEDxTallinn 2012. Peagi on juba paari päeva pärast – sel reedel, 4. mail. Esinejate nimekiri on väga võimas – seal on tipptegijaid nii Eestist kui ka rahvusvaheliselt areenilt. Blogilugejate rõõmuks tuleb seekord üsna palju juttu ajust! Niisiis, kuidas seda üritust jälgida? Üks võimalus on liituda mõne TEDxi ühisvaatamisega. Kuid kõigile üksiküritajatele võib rahustuseks öelda, et väidetavalt ilmub reede hommikul, ürituse alguses, nii kella 9 ajal hommikul, ürituse kodulehele viide, kust saab laiv-ülekande avada. Nii et kui teid huvitab, siis katsuge endale sel reedel vajalikul määral aega, kohvi ja kommi varuda ja nautige TEDxi-kogemust.

Teadvuskabaree neljapäeval

Info teadus.ee netilehelt: “Neljapäeval, 26. aprillil kell 19.00 Tallinnas Teatri Puhvetis toimuva teadus.ee ja keskkonnajakirjanike seltsi korraldatav teaduskabaree on omamoodi teadvuskabaree. Selle teemaks on „Kuidas valmib vaim?” Vestlevad psühholoog Talis Bachmann ja füüsik Laur Järv, vestlust seab teadusajakirjanik Priit Ennet. Kupleed ja muu muusika ansamblilt „Sädelev Kass”, mõttemängu juhib Tiit Kändler. Pääs vaba, info www.teadus.ee“. Head teadvuskabareed!

Teadvusekonverents internetis, otseülekanne

Paar tundi pärast selle postituse lisamist (ca kell 19.00 meie kohaliku aja järgi) algab neljas Teadvuse Internetikonverents. Kuna tegu on netikonverentsiga, saab seda muidugi ka vaadata. Täna esineb tunnustatud teadvuseuurija Bernard Baars, kelle ettekanne “kunagi 19.00 ajal” algama peakski. Külastage ürituse kodulehekülge, et saada parem ülevaade toimuvast. Sealt peaks õigel hetkel leidma ka viite Bernard Baarsi loengu ülekandele. Bernard Baars räägib teemal “the biological cost of consciousness” ja tema loengut saab vist näha ja kuulata siis, kui ülekande ajal loengu nimele klikkida (aga ma päris kindel olla ei saa, kuna ise varem kaasa teinud pole).

Eelmistel aastatel on olnud ka mitmeid huvitavaid ettekandeid. Viitan siia Hakwan Lau ettekande, millele selle netikonverentsi vastavalt lehelt leiab ka põhjalikud kommentaarid nii video- kui ka tekstivormis. Kokkuvõttes on tegu väga huvitava aruteluga, mis loodetavasti annab hea ülevaate ka sellest, mis sel aastal juhtuma hakkab.

HTG Tarkusepäevake 2011

17.12 toimub Tartus, Hugo Treffneri Gümnaasiumi auditooriumis järjekordne HTG Tarkusepäevake.

Ehkki üritus on mõeldud eelkõige HTG õpilastele, on kõik huvitatud kaaskodanikud kutsutud kaasa kuulama ja kaasa mõtlema. Tulla võib ka ainult üheks (või kaheks) loenguks või süüa vaid küpsiseid.

Kui keegi blogilugejatest tahaks sellest üritusest osa võtta, siis palun saatke mulle e-kiri, et teaksime arvestada, kui palju inimesi me mahutama peame: jaan punkt aru @gmail.com

Alljärgnevalt seekordse ürituse kava:

11.00 – Ettevaatust: teie mõtted on loetavad!

Kristjan Korjus (Tartu Ülikooli informaatika doktorant ja matemaatika õppejõud. Lõpetas 2011. aasta kevadel Manchesteri ülikoolis matemaatika magistrantuuri.)

Teadus ja tehnika suudavad täita meie hullumeelseid unistusi: oleme õppinud lendama, ravima haigusi, suhtlema inimestega teisel pool maakera ja palju muud. Mina (ja ka inimkond) on alati unistanud teiste inimeste mõtete lugemisest. Veel 10 aastat tagasi hullumeelsena tundunud ideest on saanud aukartustäratav reaalsus. Loengus tutvustan mõtetelugemise viimase aja arenguid. Kirjeldan tehnoloogiaid ja ka matemaatilisi algoritme, mis teevad selle võimalikuks.

12.30 – Tulevikutöö 10 võtmeoskust

Siim Esko (õppinud teoreetilist majandusteadust ja praktilist ärindust rahvusvahelistes ärikoolides Taanis, Austrias ja Indias. Hetkel töötab ta Eesti Arengufondis arenguseire eksperdina.)

Töömaastik on pidevas muutumises. Maailma muutustega muutuvad tööandjate vajadused. Erialateadmised muutuvad kiiresti kasutuks. Ühelt poolt viitab see kõik elukestva õppimise tähtsusele. Teisalt tähendab see, et me ei oska tegelikult ennustada, millisteks tuleviku töökohtadeks me ennast ette valmistama peame. Selle asemel, et ennustada tuleviku töökohti, ennustame tuleviku töökohtade jaoks vajaminevaid oskusi. Millist töötajat otsitakse 2020. aastal?

13.45 – Puhkehetk tee ja küpsistega

14.00 – Eluteatri rollid

Hannaliisa Uusma (Muusik, ansambli HU? solist, Tallinna Ülikooli sotsioloogia magister, Prof. Airi-Alina Allaste subkultuuri uurimisrühma liige)

Ühiskonda võib käsitleda omamoodi näitelavana, millel kõik need miljardid inimesed etteantud stsenaariumi järgi seda ise teadvustamata oma sotsiaalseid rolle (sh soorolle) esitavad. Läbi positiivsete ja negatiivsete hinnangute liigume justkui “täiuslikuma” rollisoorituse suunas. Ja lavastajaks on võimusuhetest läbipõimunud kultuur. Eluteatri stsenaariumid ”täiuslikust” ja ”ihaldusväärsest” naisest ja mehest võivad aga keskkonnast lähtuvalt üsnagi erinevad olla. Millised on need peavoolu ühiskonnas, teisalt muusika- ja stiilikesksetes subkultuurides? Milliseid värvikaid kombinatsioone pakub välja mainstreammuusika, milliseid underground?

14.45 – Muusiku igapäevaelu

Indrek Leivategija (Tšellist)

Mida tegelikult tähendab muusiku elukutse? Üritan anda lühikese ülevaate/võrdluse Eesti, Euroopa, USA ning Aasia professionaalse muusikamaailma olemusest ja võimalustest ning selgitan lähemalt, mida tähendab selline amet. Peale selle räägin natukene tööst maailma tipporkestrites ning katsun selgitada, mis muudab mõne orkestri teistega võrreldes erilisemaks.

Videoloengud Singularity Summitilt

Christof Koch on juhtiv teadvuseteadlane ja tema loeng Singularity Summitil on kahtlemata üks viimase aja parimaid loenguid teadvusest:

Muuseas, samal üritusel andis väga paeluva loengu ka üks eestlane – Jaan Tallinn.

Teadvuse Neuroteadus 2012

Neuroteaduse aastakohtumine on üks tore üritus. Eelmine aasta sai seal ka kohal käidud, seekord endal nii suurt tungi polnud, aga suurürituse kava tasub siiski korra vaadata. Kuna vähemalt abstracti saatmise hetkel on tingimuseks, et töö ei tohi olla veel aktsepteeritud ega avaldatud, sisaldab kava väga palju uut materjali, mille avaldamist on oodata alles järgmisel aastal (või mõnel juhul alles mitme aasta pärast). Uurisin natuke, mida meile teadvuseteaduse jaoks olulist pakutakse.

Esiteks paar tööd, mis uurivad teadvuse sisusid:
- Nao Tsuchiya on üks teadvuseteaduse noore generatsiooni sümpaatsetest eestvedajatest. Oma töö lühikokkuvõttes kirjeldab ta põnevaid katseid teadvuse neuronaalsete korrelaatide kohta, kus andmeteks on intrakraniaalsed signaalid inimajust. Töö lühikokkuvõte väidab, et teadvusetu representatsioon on seotud piirkondade vahelise sünkroonsusega, samas kui millegi teadvustamine on seotud lokaalse stabiilse aktiivsusega. Tegu on kahtlemata tööga, mis paneb mind kurvastama, et ma Washingtonis pole.
- teadvuseteaduse maestrod Koch ja Haynes teevad koostööd uuringus, mille sisuks on visuaalse korteksi ja prefrontaalse korteksi vahelise andmevoo seostamine teadvustamisega. Sisuliselt nad näitavad, et teadvustamine on seotud kausaalse mõjuga visuaalsest korteksist prefrontaalsesse korteksisse.
- David Leopoldi grupp on viimastel aastatel teinud üsna lahedaid töid teadvuse neurokorrelaatide kohta, mis pole saanud väärilist tähelepanu. Just Alexander Maier on juhtinud mitut huvitavat katset, millest üks olulisemaid ilmus mõne aasta eest Nature Neuroscience’is. Neuroteaduse aastakohtumise kavast selgub, et autorid on nüüd käsile võtnud viimasel ajal väga tähtsaks saanud vastanduse tähelepanu ja teadvuse vahel ja uurivad seda ahvikeste esmases visuaalses korteksis. Töö lühikokkuvõttest ilmneb, et üksikneuronite laenglemine esmases visuaalses korteksis ei ole seotud teadvustamisega, kuid on tihedalt seotud tähelepanuga.
- ja lõpuks tasub märkimist üks ilus töö Pieter Roelfsema grupilt. Töö lühikokkuvõtte põhjal tuleb välja, et nad üritasid luue täpset elektrofüsioloogilist põhja praeguseks juba klassikaks tunnustatud Walshi ja Pascual-Leone tulemusele, kus TMSi abil näidati tagasisidestatud ühenduste olulisust teadvustamisprotsessis. TMS on aga vahel üks tobedalt toores riist, mis ei ole sugugi mitte nii täpne, kui vahel arvatakse. Seega on täiesti mõttekas ja väga oluline uurida, kas üksikelektroodidega elektrofüsioloogiat tehes on võimalik neid efekte korrata. Pikk lugu lühidalt: EI OLE!

Ja teiseks, natuke teistmoodi vormis, mõned abstraktid teadvuse seisundi neurokorrelaatide kohta:
- reorganization of brain functional modules across sleep. tsiteerides autoreid – “Our results contribute to the understanding of how global information processing in the human brain is related to the level of awareness and provides evidence favoring the hypothesis that breakdown of information integration or segregation correlates with a progressive loss of consciousness.”
- EEG over the occipital sites contains signatures of loss and recovery of consciousness during general anesthesia. tsiteerides autoreid: “Our results suggest that the ADR [alpha-delta-ratio] computed from occipital EEG electrodes may be a readily discernible marker of loss of consciousness, the unconscious state and recovery of consciousness under general anesthesia.”
- ja lõpuks tundub, et sama grupp on samade andmete pealt saatnud peaaegu samad tulemused kahel postril: 1) Changes in neuronal firing and network interactions in humans during propofol anesthesia ja 2) Propofol-induced general anesthesia produces coordinated action potential bursts in human cortical neurons. Tsiteerides neist viimast: “These findings suggest that unconsciousness is associated with a breakdown of cortical communication, in which neurons become entrained to a slow oscillation.”

Kindlasti jäi mul mitu põnevat asja leidmata. Kes tahab ise otsida, kasutagu neuroteaduse aastakonverentsi kavaplaneerijat. Kui midagi huvitavat silma jääb, tooge see palun ka siin kommentaaride all esile!

Teadusüritus Mallorcal

Olen terve järgmise nädala ära Mallorcal! Ei, mitte puhkamas või suvitamas, vaid konverentsil. Muidugi saab seda siiski siduda ka puhkusega, kui majutus võtta mitte kuskile kesklinna hotelli, vaid mõnda eramajasse nagu oleme ka varem teinud. Mallorcal toimub ICON XI, mis on kognitiivsele neuroteadusele spetsialiseeritud suurüritus. Kutsutud loengupidajate nimekiri on väga võimas, aga veelgi muljetavaldavam on ehk sümpoosiumite plaan. Kava on väga kena, ehkki midagi päris jalustrabavat sealt ei leia. Palju on rõhku tähelepanu ja teadvuse omvaheliste seoste uurimisel, mis kindlasti kutsub mind kuulama ja kaasa mõtlema. Kes tahaks tagasisidet või mõnda kommentaari mõne postri või esinemise kohta, võib vaadata ürituse kava ja mulle selle postituse kommentaaride all oma lemmikutest teada anda. Üritan ehk ka ise siia kommentaaride alla mõne esitatud tulemustest sütitatud uitmõtte kirjutada.

Pisike paus blogimisel

Nagu ehk mõni on ka märganud, on siin ajaveebis hetkel pisike paus. Peamiselt on see tingitud sellest, et mul on nüüd lähinädalatel kaks olulist ettekannet, mis vajavad mu täit tähelepanu. Mõlemate rõhuasetuseks on tutvustada metodoloogilisi probleeme teadvuse neuronaalsete korrelaatide otsingul ning pakkuda eksperimentaalset tõendusmaterjali sellele, et gamma-sageduslik ajuvastus ei pruugi olla teadvuse neuronaalne korrelaat.

Muidugi on vahepealsel ajal oodatud kõik kaastööd neilt, kes leiavad endas aega ja viitsimist midagi kirja panna, ja otse loomulikult näpistan need vajalikud paar tundi oma muust ajast, kui peaks ilmuma mõni väga oluline teadustöö, mille mittekirjeldamine piinlik oleks.

Tule HTG Tarkusepäevakesele!

18.12 toimub Tartus, Hugo Treffneri Gümnaasiumi auditooriumis järjekordne HTG Tarkusepäevake.

Ehkki üritus on mõeldud eelkõige HTG õpilastele, on kõik huvitatud kaaskodanikud kutsutud kaasa kuulama ja kaasa mõtlema. Tulla võib ka ainult üheks (või kaheks) loenguks või süüa vaid küpsiseid.

Kui keegi blogilugejatest tahaks sellest üritusest osa võtta, siis palun saatke mulle e-kiri, et teaksime arvestada, kui palju inimesi me mahutama peame: jaan punkt aru @gmail.com

Alljärgnevalt seekordse ürituse kava:

10.50 – Kogunemine, avasõnad

11.00 – Praktikanurgake
Ülikoolide juures laboripraktikal käivad õpilased jagavad oma muljeid ja kogemusi. Seekordsed esinejad tutvustavad oma tegemisi rakubioloogia (TÜ), biokeemia (TÜ), kolloid- ja keskkonnakeemia (TÜ), biorobootika (TTÜ) laborites ning tootearenduse ja disaini kursusel (TTÜ).

12.00 – Puhkehetk tee ja küpsistega

12.30 – Mis või miks on skeptik.ee?

Martin Vällik (MTÜ Eesti Skeptik asutaja, internetiportaali skeptik.ee eestvedaja)
Kas skeptik on see, kes iga asja peale “ei ole!”, “ei usu!” hüüab? Kas ta tegeleb ainuüksi maskide maharebimise, lootusemulli tühjakslaskmise, platseebo paljastamise ja muu destruktiivsega ise midagi vastu pakkumata? Või on tal ehk ka mingi positiivne programm? Vaatame mõnda konkreetset näidet päris elust ja püüame mingi universaalse retsepti välja nuputada.

14.00 – Ma pole midagi enamat kui mu ajurakkude särin??

Jaan Aru (Max Plancki aju-uuringute instituudi doktorant)
Kas oleks hirmutav, kui selguks, et kõik see, mida peame iseendaks, on ajus? Kas vaimu ja hinge taandamine ajuprotsessideks on kummaline? Minu arvates peaksid hirmud ja kummalised tunded kaduma niipea, kui mõistame, et aju pole mitte tühine tükk ollust, mille tööpõhimõtted on otsast lõpuni teada, vaid meile tuntud universumi kõige keerulisem masin, mis pakub teadlastele mõistatusi veel pikaks ajaks. Aju teaduslik uurimine annab meile kunagi vastused selle kohta, mis on teadvus, vaba tahe ja „mina“-tunne. Tutvustan mõningaid esimesi samme ja tulemusi sel põneval iseenda avastamise teel.

Neuroteaduse aastakohtumine: peatükk 3

Neuroteadlased on selleks aastaks kokkusaamise lõpetanud, kuna San Diegos toimunud aastakohtumine on edukalt läbitud. Teadlased, teadustulemused ja teadusdiskussioonid on San Diegost suurel määral haihtunud, sinna on jäänud ehk mõni üksik mõttejupp ja teadlaseräbal.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ma ise olen selles konverentsis pisut pettunud – ma ootasin palju-palju uusi ja põnevaid tulemusi, aga sain lihtsalt palju-palju tulemusi, millest suur osa olid poolikud. Muidugi ei vaadanud ma läbi kõiki 15 000. postrit, nii et mõni kullatükk võis märkamata jääda, kuid ennast huvitavatel teemadel suuri läbimurdeid ei näinud. Ega ei tasu ülekohtune olla – toredaid töid ja inimesi oli küll! Ja mõnda huvitavat tulemust olen juba kajastanud ka. Mõne päeva pärast üritan pikemalt kirjeldada ühte peagi Neuronis ilmuvat tööd EEG sünkroniseerimise ja teadvusmulje seoste kohta, täna tutvustan lühidalt aga ühte katset, mis on ehk minu jaoks selle konverentsi maiuspala.

Pedro Maldonado on Tšiili neuroteadlane, kelle poolt on viimastel aastatel ilmunud päris mitu üsna huvitavat tööd ja kes inimesena on väga sõbralik ja tagasihoidlik iseenda tulemuste suhtes. Seekord oli tal mõte järgnev: kui väidetavalt peaks aju oskama kasutada ja eristada signaale nende erineva rütmi ja sünkroonsuse järgi, siis peaks aju suutma eristada ka kunstlikke signaale, mis on erineva rütmi või sünkroonsusega. Mõeldud, tehtud! Roti ajju asetati mikroelektroodid – 16 tükki -, mille kaudu sai aju stimuleerida. Nii oligi võimalik tekitada ajus erinevaid kunstlikke mustreid, aktiveerides korraga erinevaid elektroodide kombinatsioone. Mõelge, kui äge – justkui paneks roti ajusse erinevaid mõtteid! Näiteks võis stimuleerida mingit suvalist kaheksat elektroodi või ülejäänut kaheksat elektroodi ja vaadata, kas rott eristab ühte kombinatsiooni teisest. Eristas küll! See võimaldas edasi uurida huvitavamaid küsimusi. Kas rott eristab erineva sagedusega stimulatsiooni? Näiteks 50 Hz versus 100 Hz? Eristab. Kas rott eristab sünkroonset stimulatsiooni mittesünkroonsest? Eristab ka – st kui kaks mustrit erinevad teineteisest vaid seetõttu, et ühe korral on stimulatsioon sünkroonne ja teisel puhul mitte, siis suudab rott neid kahte tüüpi stimulatsioone teineteisest eristada. Seega on ajuaktiivsuse ajalistes mustrites informatsiooni, mida aju suudab kasutada. Aga kindlasti on selle katse puhul katsemeetod võluvam kui tulemused – roti ajuaktiivsuse manipuleerimine on osav ja ulmeline mõte, kuid tulemuste puhul võib praegu veel ette heita, et ehk rotid ei eristanud mitte sünkroonset stimulatsiooni asünkroonsest, vaid sünkroonne stimulatsiooni tagajärjel ilmnes lihtsalt teistsugune (tugevam?) järelaktiivsus, mida eristati asünkroonse stimulatsiooni tulemusena tekkinud (nõrgemast?) ajuaktiivsusest. Eks tuleb rotile edaspidigi mõtteid pähe panna ja vaadata, mis juhtub …

Jäägu neuroteadlaste aastakohtumist lõpetama see pilt La Jolla rannast, kus mingi hulk neuroteadlasi tähistab päikeseloojangut ookeanilainetes.