Esileht > silmaliigutused ja teadvus > mikrosakaadid: teadvuseteadlaste õudusunenägu?

mikrosakaadid: teadvuseteadlaste õudusunenägu?

Viimase 10+ aasta jooksul tehtud tööd, mis kasutavad meetodina EEGd (elektroentsefalograafia), on korduvalt näidanud, et mingi objekti teadvustamine on seotud aktiivsuse tõusuga EEG sagedusribas 25-100 Hz (gamma sagedusriba) umbes 200-300 ms pärast objekti esitamist. seda tulemust on korduvalt korratud ja mitmed laborid (eelkõige Euroopas) uurivad EEG abil vastavaid gammasageduslikke protsesse ja nende seost teadvustamise ja muude mentaalsete protsessidega (olgu ära mainitud Catherine Tallon-Baudry, Matthias Mülleri ja Christoph Herrmanni laborid).

Hiljuti, mais, ilmus aga väga prominentses ajakirjas Neuron (neuron.org) Yuval-Greenbergi ja teiste töö, kus näidati üsna veenvalt, et paljudes eelnevates töödes leitud gammasageduslik EEG vastus ei pruugi tegelikult olla kortikaalne (st tekkiv suuraju sagarates nagu üldiselt eeldatakse), vaid võib olla põhjustatud miniatuursetest silmaliigutustest (autorid ise muidugi formuleerivad seda natuke tugevamalt: “Thus, the most commonly reported iGBR [induced gamma band response], maximal around 200-300 ms, with a broad frequency spectrum, is a product of eye movements, probably of muscular origin, and not a direct measure of neural oscillations“).

olgugi et tulemuste ja nende täpse interpretatsiooni üle veel küllaltki ägedalt ja hoogsalt vaieldakse (http://www.neuron.org/content/article/comments?uid=PIIS0896627308003012), on selge, et iga EEG töö, kus uuritakse gammasageduslikku ajuaktiivsust, peab arvesse võtma mikrosakaadide poolt põhjustatud EEG-vastust.

Siiski, vähemalt minul tekib küsimus, kas töö autorid ja ka kommenteerijad ei ole kakluse jooksul tähelepanuta jätnud ühte olulist seika. Nimelt näidati mainitud töös, et mikrosakaadide aktiivsus selgitab seni kortikaalse EEG vastusega seotud teadvustamisefektid (jms) – järelikult on mikrosakaadide aktiivsus seotud teadvustamisega. miks ja kuidas? Kas võiks järeldada, et objekti teadvustamiseks on tarvis mikrosakaade? mõne tõendi selle kohta, et ehk polegi see mõte niivõrd hullumeelne ja vale (olgugi et ta on mõneti kõrval teadvuseuuringute magistraalteest), toon esile juba järgmistes postitustes. Lisaks jääb küsimus, kuidas on mikrosakkaadid seotud kortikaalse gammasagedusliku ajuaktiivsusega (mille eksisteerimise kohta on vankumatuid tõendeid üksikelektroodide töödest) – ehk ei välista üks teist (mikrosakaadid kortikaalset vastust ja vastupidi), vaid nad on kuidagi omavahel seotud?

  1. Ökul3
    september 29, 2008, 3:20 p.l.

    Mikrosakaadid on tegelikult “hästi ära unustatud vana teema”, seda küll seoses kujutiste stabiliseerimisega silma võrkkesta suhtes. Sellised teadlased nagu Jarbus, Pritchard, Heron jmt näitasid rohkem kui mõnikümmend aastat tagasi, et kui nähtava objekti kujutis (näiteks geomeetriline kujund nagu kolmnurk vmt) spetsiaalsete seadmete abil silma võrkkesta suhtes stabiliseeritakse (st et silmaliigutused ei muuda kujutise projektsiooni asukohta võrkkestal), siis see kujutis kustub nägemistedavusest ruttu ja aeg-ajalt hakkab fragmentidena või terviklikult taasilmuma. Teadvustamiseks on siis tarvis kujutise kiireid asukohamuutusi võrkkestal. Mikrosakaadid aga on üks oluline vahend selliseks kujutise asukoha muutmiseks. Ehk on siin peidus see luts kivi all, mis esmapilgul liiga libe, aga teadvuseuurijatele saagiks võiks olla?

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s