Esileht > üldine, TNK > TSP – kuidas seda lahendada?

TSP – kuidas seda lahendada?

Mäletan, et on selline matemaatikaalane ülesanneteraamat nagu “Kuidas seda lahendada?”. seal polnud peatükki teadvuse probleemi lahendamise kohta. seega mõtlesingi, et kirjutan siia ühe postituse sellest, kuidas tänapäeva teaduslike meetoditega probleemi lahendada üritatakse.

esiteks, meeldetuletuseks, teadvuse probleem, mis vajab lahendamist: kuidas subjektiivne kogemus valust või selle blogi tekstist või millestki banaalsest nagu banaanist tekib ajus toimuvate protsesside tulemusena?

Tutvustatava strateegia esitajad olid Francis Crick (jah, seesama nobelist) ja Christof Koch 1990ndate alguses. Nad pakkusid välja, et esimese sammuna ei tule mitte pikalt veini juues (ja tugitoolis istudes) jahvatada selle üle, kuidas midagi subjektiivset üldse ajus tekkida saab, vaid leida teaduslike katsete abil teadvuse neuronaalsed korrelaadid (TNK; neural correlates of consciousness, NCC). teadvuse neuronaalne korrelaat on minimaalne ajumehhanismide kogum, mis on piisav mingi teadvusliku kogemuse jaoks. põhimõtteliselt ütlevad nad, et kui me leiaksime TNK banaani (või mõne muu objekti) teadvustatud nägemise kohta, siis me oleksime teinud esimese olulise sammu. kui me suudaksime karakteriseerida, millised neuronid, millises ajupiirkonnas, kuidas ja kui pikalt peavad olema aktiivsed, et tekiks teadvustatud kujutis banaanist, siis oleksime leidnud TNK ja võiksime astuda edasi.

nimetan mõned hüpoteetilistest edasistest sammudest:

1. kindlakstegemine, et ühe kujutise jaoks leitud TNK võimaldab teha induktsiooni teiste kujutiste TNK suhtes; seega et banaani TNK teadmine aitab öelda, milline on lille teadvustamise TNK, aga ka valu tundmise TNK, Mozardi Võluflöödi nautimise TNK. idee on, et kõikidel TNKdel on üks ja sama põhimõtteline mehhanism.

2. üritamine liikuda korrelatsioonist kausaalsuseni – teadvuse neuronaalne korrelaat tähendab vaid seda, et teatud ajuaktiivsus käib koos teatud teadvusmuljega. kui me teame TNKd, siis on võimalik seda otseselt manipuleerida (neuroneid aktiveerida, deaktiveerida), uurimaks, mis juhtub teadvustatud kujutisega. kas ajuaktiivsus eelneb teadvustatud muljele või on nad samaaegsed?

3. pärast TNKd saab mõelda eneseteadvuse kohta – kuidas see, et ma sellest teadlik olen, et ma oma mõtteid teadvuse kohta teadvustan, ajus toimub? võimalik, et banaani TNK tundmine annab osa vastusest.

4. “raske probleemi” lahendamine – alles pärast TNK tundmist (ja võimalik, et ka pärast sammu 2) võime taas üritada mõista, miks just selline ajukorrelaat teadvusliku kogemusega seotud on.

need toredad sammud on praegu veel tulevikumuusika, sest ühtegi TNKd pole veel piisavalt põhjalikult avastatud ja karakteriseeritud. see blog kajastabki osati just teadvuse neuronaalsete korrelaatide otsingut. mõnes järgmistest postitustest kirjutan lähemalt, kuidas TNKsid teaduslikult uurida, otsida ja leida saab.

Rubriigid:üldine, TNK
  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s