Esileht > TNK > TNK ja üksikelektroodid inimajus

TNK ja üksikelektroodid inimajus

kõrgemaid vaimseid protsesse uuriva ajuteaduse (kognitiivse neuroteaduse) kuldmeetodiks on üksikneuronite aktiivsuse mõõtmine inimajus (tööd jõuavad Naturesse või vähemalt PNASsi). siiski saab neid töid teha vaid üliharva, sest nende läbiviimiseks on tarvis paigutada elektroodid inimajusse. ja isegi kui üks või teine sõber oleks valmis enda peal seda katsetama (aju valu ei tunne, nii et valus ei ole), ei lubaks eetikakomisjon seda. katseid siiski aeg-ajalt ajakirjadesse tilgub. katsealusteks on sel juhul inimesed, kellel on medikamentide abil ravimatu epilepsia. et epilepsiat kõrvaldada, on nende puhul tarvis epilepsia-keskus ajus leida ja välja opereerida. keskuse leidmiseks sisestataksegi ajju väike arv elektroode, mida hoitakse sees kuni epilepsiahoo esiletulekuni, et siis elektroodidelt mõõdetud aktiivsuse põhjal matemaatiliste meetodite abil see keskus täpselt lokaliseerida (et võimalikult vähe ajukudet välja lõigata)

niisiis, paar põnevat tööd on sel sajandil juba tehtud, nende hulgas Kreiman et al ja hiljem Quiroga et al (mõlemad Natures) näitasid, et neuronid võivad olla ülivalikulised – anda impulsihunnik ainult siis, kui pildil on Jennifer Anniston või Bill Clinton, hoolimata sellest, millises poosis, perspektiivis või milliste värvidega pilt ise on (võis olla isegi karikatuur; kujutage ette, kui keeruline peaks olema vastav arvutiprogamm, mis oskab öelda, kas pildil on või ei ole Su vanaema hoolimata kõigist erinevatest faktoritest). Hiljuti, aastal 2008, tehti teadvuseteadusele oluline katse, millest ma puudutan vaid eelnevalt kirjeldatud TNK-strateegiale olulisi tulemusi.

Patsientidele näidati pilte ülilühidalt ja maskeeritult, nii et nad vahel nägid pilte teadvustatult ja vahel ei, mis vastab hästi teadvuse neuronaalsete korrelaatide leidmise strateegiale (vaata kahte eelmist postitust). mõõdeti aktiivsust neuronite puhul, mis asuvad päris visuaalse töötlustee tipus (niiöelda viimane aste), vahetult nende ajustruktuuride lähedal, kus toimub mälusse salvestamine. näidatud piltidel oli kujutatud tuttavaid kohti ja inimesi, katseisik pidi vastama, kas ta tundis esitatud koha / isiku ära või ei.

tulemused näitasid, et kui patsient tundis oma venna (vms) teadvustatult ära, siis vastav “venna-neuron” tulistas väga hoogsalt, kui patseint aga venda ära ei tundnud, siis neuron oli päris vait, mis sest, et tegelikult oli vend mõlemal juhul ekraanil! vahva tulemus, aga seda lähemalt vaadates paistab, et ehk nad polegi otseselt TNK koha pealt nii relevantsed – need neuronid hakkasid tulistama alles 300 ms pärast pildi esitamist, ajal, mil pilt oli ammu ekraanilt kadunud. 300 ms on üldiselt teadvustatud kujutise tekkimise jaoks liiga pikk aeg, seega oleks ehk õigem arvata, et need neuronid olid pigem seotud kujutise äratundmisega. seda järeldust toetab ka neuronite asukoht vahetus mälustruktuuride läheduses (eeldades, et äratundmine on seotud sissetuleva info võrdlemisega juba mälus talletatuga). igal juhul on töö teadvuseteaduse jaoks oluline, sest neuronite vastus oli all-or-none moel mõjutatud sellest, kas katseisik teadvustas pildil kujutatud piisavalt, et seda ära tunda või ei. sellest ehk veelgi tähtsam on tõsiasi, et lõpuks on teadvuseteaduses jõutud niikaugele, et teadvuse neuronaalseid korrelaate uuritakse ka inimajus üksikelektroodidega – the future is bright =)

Rubriigid:TNK
  1. oktoober 13, 2008, 1:06 p.l.

    Kas ma saan õigesti aru, et kui mina, täie tervise juures olev inimeseloom, tuleks Sinu Jaani juurde ja ütleks, et okei teeme ära, pane mulle elektroodid ajusse, siis sa seda ei saaks teha? Oleks teatavad komisjonid, millelt oleks luba vaja?

  2. oktoober 13, 2008, 1:07 p.l.

    Selle kohta saaks öelda Ajuvaba! (või noh elektroodivaba aju vähemasti)

  3. Jaan
    oktoober 13, 2008, 1:09 p.l.

    jah, kulla Silver, kahjuks küll =) muidu oleksin asja juba ammu ette võtnud, sest tunnen oma sõpru piisavalt, teadmaks et nad oleksid nõus selles katses osalema (täpsustus: seda SAAKS teha, aga salaja, hirmuga et kui keegi teada saaks, siis läheksin vangi + tulemusi ei saaks publitseerida. üldiselt on aga selleks vajalik tehnika ja oskus piisavalt kallis, et muuta salaja katsetamine peaaegu võimatuks. küll mõtleme midagi muud välja!)

  4. Sven
    oktoober 14, 2008, 8:55 e.l.

    Aga Jaan! Sa ikka tead, et enda peal katsetamiseks ei ole ühegi komisjoni luba vaja?😉

  5. Ökul3
    oktoober 14, 2008, 8:55 e.l.

    See on kõik üldiselt oluline, huvitav, perspektiivikas jne. (Mikroelektroodid ajus nimelt.) Siiski on üksikute neuronite aktiivsuse registreerimisel igikestev tõlgendusküsimus: kas see neuron, kui ta on aktiivne vaid venda või onupoega ära tundes (a) ongi gnostiline, äratundev ühik, kuid mitte teadvuse tekitaja, (b) äratundev ja samas ka teadvust tagav ühik, (c) mitte äratundev, aga kusagil mujal asuvalt äratundvalt ühikult või süsteemilt käsu saanud teadvuseneuron, (d) mitte äratundev ega ka mitte teadvuseneuron, vaid nende (ühe või mõlema) töks vajalik tugifunktsiooni neuron, (e) katse käigus “sobivad” vastused ära õppinud neuron, jne. Enamiku eeltoodud võimaluste laienemine juhtub siis, kui me püstitame küsimuse sellest, kas aktiivne neuron täidaks oma funktsiooni ka üksinda, või on ta mingi populatsiooni juhtumisi elektroodiga väljaõngitsetud esindaja.
    Tulevik ilmselt on kombineeritud meetodite päralt, kus elektroodmeetodeid täiendatakse muudega ühtede ja samade uurimuste raames.

  6. küsija
    oktoober 15, 2008, 1:46 p.l.

    kuidas Ökul3 poolt pakutud variantide vahel vahet teha? kas näiteks (e) saaks nii välistada, et vastandaks selle närviraku vastuseid olukorra alguses ja lõpus? kui vahet ei oleks, siis vist (e) asja ei selgitaks.

  7. ökul3
    oktoober 16, 2008, 3:59 p.l.

    Vastus küsijale: hea mõte, eeldusel, et õppimine toimub graduaalselt ja mitte “katastroofiliselt korraga” (vrdl Dehaene jt dskreetne, kõik-või-mittemidagi teadvusemehhanism).

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s