Esileht > huvitavad küsimused, teadvuse teooriad, uni ja unenäod > miks teadvus magamise ajal kaob?

miks teadvus magamise ajal kaob?

Avan uue kategooria, “huvitavad küsimused”, et rohkem tähelepanu juhtida teadvuse teemadega seotud küsimustele, mis peaksid tõesti huvitavad olema ka laiemas kontekstis (ütleme nii: filosoofiliselt, veiniklaasi juures mõtlemiseks).

blogi läbiv küsimus on “mis on teadvus?”, täpsemalt öeldes “kuidas on võimalik, et ajuprotsessidega kaasneb subjektiivne kogemus?” ja lihtsamalt sõnastades “kuidas see on võimalik, et ma näen seda lauset siin teadvustatult?”

siiski on teadvuse teemaga seotud ka mitmed teised küsimused, mis panevad kukalt kratsima ja hämmastavad (vähemalt meid) iga kord kui nende peale mõelda.

üks neist on järgnev: kui heidame öösel voodisse, siis (pärast paljusid mõtteid ja vähkremist) ühel hetkel saabub uni, mis on seotud teadvuse kadumisega. miks? miks kaob teadvus magamise ajal?
tegelikult üritagem olla vähe täpsemad: teatud unefaaside ajal ju näeme unenägusid, mida on igati põhjust lugeda teadvustatud kogemuse alla, kuna visuaalne teadvus on sarnane (ehkki vähem detailirikkam) ärkvelolekule (REM uni, mis tuleb väljendist Rapid Eye Movements, kuna selles faasis magaja silmad liiguvad kiiresti – vaata teinekord kõrvalmagajat või võta oma uni videole). siiski on ka unefaasid, millest ülesäratamise korral isikud alati raporteerivad, et neil ei olnud ühtegi pilti silme ees ega ühtegi mõtet peas, niisiis teadvus puudus. sellised tühjad ärkamised on omased kõige sügavamatele NREM magamise astmetele (N=non-, seega non-REM), eriti une esimeses pooles. siin on vaimustav võimalus teadvuseteadlastele: kuna REM uni ja ärkvelolek on seotud teadvusega, NREM aga mitte, siis tehes selgeks, mis eristab NREM und teistest kahest ajus, oleme jälle teadvuse mõistmisele sammu lähemale astunud. niisiis: miks kaob teadvus NREM une ajal?

esimene ja kõige lihtsam idee oleks öelda, et une ajal aju “puhkab”, on vähem aktiivne ja lihtsalt seetõttu teadvus kaob. tänaseks on aga selge, et neuronid suurajus ja taalamuse tuumades on sama aktiivsed kui ärkveloleku ajal.
teiseks võiks arvata, et une ajal sensoorsed signaalid lihtsalt ei jõua ajju ja neid on tarvis, et teadvust “ülal” hoida. on aga näidatud, et auditiivsed, haistmismeelest tulevad ja ka visuaalsed (kui magajal laud avada) signaalid jõuavad ajju ja et neid isegi töödeldakse seal, teadvustamata.
ka kurikuulsad gammalained ei erista NREM magajaid ärkvelolijatest piisava veenvusega
miks teadvus kaob?

üks idee, mida esindab üks hetke kangemaid teadvuseteadlasi Giulio Tononi, on järgnev: teadvuse seisundis aju integreerib informatsiooni (kui näed arvutiekraani, siis see välistab miljonid muud visuaalse teadvuse sisud = informatsioon; see teadvustatud “pilt” on aga tervik, ühtne = integratsioon). ärkvelolekus on aju erinevad piirkonnad üksteisega paremas “vestluses”, nad saavad üksteist efektiivsemalt mõjutada ja informatsiooni paremini integreerida. NREM unes seevastu ajupiirkonnad üksteist nii hästi mõjutada ei saa – vastastikud “jutud” ei jõua nii hästi üksteisele kohale. miks? sest (väga lihtsustatult) unefaaside ajal, kus teadvus puudub, on suur hulk ajurakke korraga aktiivsed ja siis jälle täitsa mitteaktiivsed (kujutage ette siinusfunktsiooni), meie metafoorilisse keelde võiks selle tõlkida nagu ukst kahe vestleja vahel, mis iga poole sekundi järel sulgub, nii et midagi läbi ei kosta – nii on ju tõepoolest suhteliselt raske plaani kokku panna?!?!

ma kunagi mõnes järgmises postituses kirjutan ka seda, kuidas seda kummalist/lahedat ideed testida saab! kui kellelgi peaks tekkima küsimusi, siis esitage julgelt, et neid kommentaarides või järgmistes postitustes klaarida, kuna Tononi teooria on praegu teadvuseteaduses juhtiv idee ja kuna küsimusele “miks teadvus NREM une ajal kaob” peab lõpuks vastuse andma iga teadvuse olemust ja tekkimist selgitada üritav teooria.

püsige uudishimulikud!

  1. küsija
    oktoober 15, 2008, 1:43 p.l.

    see teooria oli küll küllaltki keerukas, aga tal oli vähemalt mingi idee, kuidas teadvuse kadumist sügavas unes selgitada … kuidas selgitavad seda teised teadvuseteooriad?

  2. Sven
    oktoober 15, 2008, 3:11 p.l.

    Mind huvitaks hoopis kuidas ja miks magades õppimine käib, kui teema sinna läks. Mõtlen seda laululindude katset just, et magades saavad oma laulud paremini selgeks. Ja kuidas see kõik su teadvusekaotuse pilti sobib?

  3. Jaan
    oktoober 15, 2008, 5:00 p.l.

    viimase 10 aasta jooksul on tõesti väga palju uuringuid näidanud, et pärast magamist on õpitu paremini meeles (kusjuures tundub, et erinevad mäluvormid profiteerivad erinevatest unefaasidest). õige küsimus antud juhul on “miks” ja “kuidas”. on võimalik, et kuna une ajal lihtsalt on vähem välist sisendit, siis saab aju päeva jooksul õpitud mustreid segamata uuesti mängitada, nii et neist tekivad stabiilsemad neuronaalsed representatsioonid, mida on pärast lihtsam “mäletada”.
    teadvusekaotuse pildiga sellel õppimise tõsiasjal vähemalt praeguste arusaamade järgi otsest seost ei ole (kuigi võib olla, et ka õppimine on seotud nende suurte aeglaste lainetega: sel juhul oleks nii õppimisel kui ka teadvusekadumisel sarnane põhjus)

  4. Jaan
    oktoober 15, 2008, 5:22 p.l.

    küsija küsimus on ka väga asjalik. mõtlesin järgi ja ega ei tulegi praegu ette, et keegi teine teoreetik nii spetsiifiliselt NREM une ajal teadvuse kadumist selgitada üritanud oleks.

    need, kes peavad teadvuse jaoks oluliseks tagasisidestust, peaksid väitma, et NREM unes on vähem tagasisidestusprotsesse. empiirilist tõestusmaterjali ma selle kohta ei tea.

    gammateooriatel on natuke jandisti, kuna õiget vahet (REM ja teadvus – palju gammat, NREM – vähe gammat) leitud pole

    mittespetsiifilise aktivatsiooni olulisusele rõhuvad teooriad peaksid näitama, et NREM unes on vähem / teistmoodi mittespetsiifilist modulatsiooni (mis pole ilmselt väga ulmeline, kuna taalamuses toimuvad NREM une ajal teistsugused protsessid)

    huvitav tõsiasi on see, et atsetüülkoliini neurotransmitterina kasutavad neuronid on aktiivsemad REM une ja ärkveloleku ajal ja vähemaktiivsed NREM une ajal, ühesõnaga heas sobivuses teadvuse mustriga.

  5. egertpress
    märts 31, 2009, 1:41 p.l.

    tervist kõigile

    ärkasin täna hommikul ja veetsin pool tunnikest võib öelda, et nn “lucid dream” nägemuses, mille tõttu tekkis mul paar küsimust.

    Eile olin ma ühel väikesel kogunemisel, kus ma jälgisin ühe inimese käitumist ja ka suhtlesin temaga üpris palju, täna hommikul oli mu unenägu suuresti ümber tema loodud.

    “Pole olemas reaalsust vaid on taju” – põhjal võib öelda, et unenäod, mis inimene endale loob, on näegmuse hetkel tema jaoks justkui reaalsus.
    Oma unenäos lõin ma pilte, kus ma paigutasin antud isiku erinevatesse situatsioonidesse ja jälgisin, kuidas ta nendega toime tuleb. (ehk, milline on ta suhtumine ja käitumine, milline positiivne ja negatiivne omadus).

    Kuigi unenäos tegi isik ise oma otsuseid ja valikuid olin see tegelikult ju mina, kes tema käitumise lõi (mina lõin tema personality).

    Siinkohal tekivadki küsimused, et mis hetkel, ärkvel olemise ajal, analüüsib inimene oma suhtluskaaslaste käitumist? Millisel hetkel otsustab ta, et see inimene on vot “selline” ja ta arvatavasti käituks mingis situatsioonis “niimoodi”. Ma pole isiklikult märganud, et ma teadlikult ütleksin endale, et mu suhtluskaaslasel, kes mulle muljet on avaldanud, on vot sellised või tollesed “käitumismallid”, mille tõttu ta mingis situatisoonis arvatavasti just “nii” käituks.

    On arvamus, et unänäos mängib inimene läbi eelnevaid kogemusi, kuid kas võib olla, et me näeme teisi inimesi oma unenägudes, et nende käitumist ja isiksust analüüsida, ning selle kaudu mõista, millise inimesega tegu on? Kas nende paigutamine unenägudesse ja situatsioonidesse, kus me ka ise nendega koos oleme ja läbime, võib olla mingit sorti (esma)mulje alateadlik, kinnistamine mällu?

    Loogiliselt mõeldes peab inimene analüüsima nii uusi ja vanu tutvusi, et nende seast sõeluda välja kasulikud ja usaldusväärsed kontaktid.

    Kas on nii, et esialgsel kohtumisel me lähtume esmamuljest ning pärast analüüsime ja paigutame inimese teatud gruppi?

    Samas selle teooria kohaselt peaksime me absoluutselt kõiki inimesi, kellega me kokku puutume öösel unes nägema. Kuid äkki pääsevad unenäkku ainult inimesed, kes rohkem muljet avaldavad või, kellega sa loodad mingit lähemat kontakti luua.

  6. jaanaru
    märts 31, 2009, 3:02 p.l.

    jaaa… ärkvel olles konstrueerib aju reaalsuse sisendinformatsiooni põhjal. unes on see reaalsus konstrueeritud ainult aju poolt🙂
    ___________
    selle kohta, kuidas ajus esmamuljed tekivad, on viimases Nature Neurosciences artikkel – http://www.nature.com/neuro/journal/v12/n4/full/nn.2278.html . kui sellele ligi ei saa, aga huvi on, siis võib siin mainida ja ma refereerin seda blogi jaoks kunagi lähitulevikus.
    ___________
    aga selge, et just inimestega suhtlemises toimub palju teadvustamatult. selle kohta on palju töid teinud John Bargh. lühike ja hea kokkuvõte: http://pantheon.yale.edu/~jab257/CDIPS_Bargh_EWilliams_2006.pdf ; üks konkreetne töö esmamuljete teadvustamatu tekkimise kohta: http://pantheon.yale.edu/~jab257/McCulloch_et_al_JESP.pdf
    ___________
    ma isiklikult ei usu, et und on tarvis inimeste hindamiseks (mis ei tähenda, et see nii olla ei võiks). aga uni on seotud mälufunktsiooniga, seega võib tõepoolest olla, et une ajal esmamuljet salvestatakse ja süvendatakse. mõtleme ka nii – kui mulje kujundamine toimub alles öösel magades, siis peaksime terve päeva ootama, et hinnata inimest, kellega kohtusime varahommikul! evolutsiooniliselt mõistlikum on hinnata kaasinimesi võimalikult kiiresti teatud lihtsate (ja teadvustamata) reeglite järgi.

  7. egertpress
    märts 31, 2009, 4:08 p.l.

    Tänud! See John Barghi töö on täiesti sinna kanti, mida ma oma raamatu kirjutamise jaoks olen viimassel ajal uurinud!

    Muide…
    Leidsin paar päeva tagasi, et Berkley ülikool oli üldpsühholoogia esimese kursuse youtube’i üles pannud, kui on soovi siis võid selle adre ka kuhugi teadetetahvlile lisada (äkki leidub minu sarnaseid huvilisi). Videoid on võimalik ka downloadida.

    Psychology 1: General Psychology| UC Berkley
    http://www.youtube.com/view_play_list?p=9D24B91D5F6AA199

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s