Esileht > inimlikud postitused > Esimene inimlik postitus?

Esimene inimlik postitus?

“Tere taas, blogilugejad! käisime Mariga Frankfurdis. oli väga äge, väga palju intriige” – nii võiks alata vist iga postitus, et lugejaid oleks rohkem ja et praegused lugejad tihedamini ja suurema huviga meie lehele vaataksid.

esimene lause polnud siiski petekas: me tõepoolest käisime Frankfurdis. uurisime ja tutvusime, mida tehakse Max Plancki Ajuuuringute instituudi värskeimas laboris. Max Plancki instituute on üle Saksamaa päris hunnikus, kokku on nad niivõrd tuntud uurimisühiskond, et valiti 2006. aastal üle maailma akadeemikute poolt koguni parimaks uurimisasutuseks, mis pole ülikooliga seotud. seda oli ka näha: hoonesse sisenedes saime allkirja vastu endale mingid rinnakaardid, mida pidime nähtaval kohal hoidma. minu jaoks oli natuke keeruline, seetõttu uurisingi “miks?”. põhjus on lihtne: seal hoones tehakse ka loomkatseid (näiteks rotid, kassid, ahvikesed), kuid saksa loomakaitse aktivistid on nii hoogsad, et laborite nende eest kaitsmisesse on kõvasti investeeritud. seega: loomkatseid tehakse. lisaks on kaks fMRI skännerit, üks MEG skänner (kolm kokku maksavad umbes 5-10 miljonit dollarit), hunnik EEG-laboreid, kolm uhiuut silmaliigutuste jälgimise süsteemi, mida saab kombineerida EEGga, peagi ka maailmas pea esmakordselt MEG’ga. ka TMS ja EEG on kombineeritud, nagu muuseas ka Eestis, professor Bachmanni laboris, aga siinkohal võin tõesti öelda, et Eestis töötab süsteem paremini – frankfurdis pole TMS-stimulaator sama tootja poolt ja seetõttu on neil päris tugevad järellaadimisefektid, mis segavad järgmise katsekorra jaoks baseline arvutamisel. igal juhul küsisin, kuidas nad selle probleemi lahendada kavatsevad. vastus: “rahaga”. ostavad lihtsalt uusi tehnikaid, kuni miski lõpuks klapib. ideed iseenesest on head: näiteks üritada kahe TMS-stimulaatoriga kahte ajupiirkonda omavahel sünkroniseerida. seni aga, kuni seal EEG ja TMSi kokkupanek veel täielikult ei tööta, kasutatakse TMSi teiste poolt, et ravida depressiooni ja … armukadedust.
seejärel uurisin laboris töötavate inimeste projekte. toon esile vaid kaks huvitavamat: esiteks hakkab üks phd tudeng (Eduardo, tšiilist) uurima mikrosakaadide ja teadvuse suhet. ja siinkohal on heameel öelda, et meie blogi on täielikult up to date selles suhtes, et me käime kaasas nende ideedega, mida rakendatakse või hakatakse rakendama parimates teadvuseteaduse laborites. ühes esimestest postitustest kirjutasin “optimaalne oleks seda katset teha taas Troxleri illusiooniga, uurides samaaegselt mikrosakaade ja näiteks EEGd” – täpselt seda seal nüüd tegema hakatakse. täpselt seda. lisaks hakkavad nad uurima ka seda, kas mikrosakaadid on seotud teadvustamisega ka muudes paradigmades, jälle täpselt nagu siitpoolt “liikumise abil indutseeritud pimeduse” teemas välja pakutud. ega nad ju ometi meie blogi ei loe ja siit oma ideid ei võta …
teine huvitavam projekt on see, et pannakse tõesti patsientidele ajju elektroodid, mille abil saab mõõta ajuaktiivsust niiöelda seespoolt. kasutatakse maskeerimisparadigmat, kus tänu eesmärkobjekti ja maskeeriva stiimuli vahelise aja vahetamisele vahel katseisik näeb eesmärkobjekti teadvustatult, vahel mitte (17 ms – katseisik ei näe, 80 ms – katseisik näeb). pärast võrreldakse ajuaktiivsust otse ajust. minu kriitika sellele eksperimendile: pärast tulemuste saamist ei ole ju kindel, et vahe teadvustatud ja mitteteadvustatud trialite ajuaktiivsuses on teadvustamisest, see võib olla ka ju lihtsalt seetõttu, et ühel korral on eesmärkobjekt kauem maski segava mõjuta, teda saab ajus pikemalt vabalt töödelda!

Lõpetame taas inimlikult: laupäeval käisime ja jõlkusime Frankfurdis. tegelikult on suhteliselt väike linn (suhteliselt = võrreldes Berliiniga), lihtsalt palju äri tehakse seal. näiteks on seal Euroopa Keskpank, mistõttu on keset linna hiiigelsuur euro-märk ja ka Saksamaa väärtpaberibörs. õnneks on linnas jõgi, mille ääres on tore jalutada ja milles ujuvad mingid kummalised luige ja pardi ristasjandused ja ka prillidega pardid. kõige armsam oli siiski Frankfurdi botaanikaaed, kus nägi igasugu ilmaimesid. aga parim oli see, et seal oli kena ilm ja toredad pikutamistoolid päikeses. niisiis: unustasin korraks selle, et olen teaduselinnas ja eelkõige ärilinnas ja lasin Frankfurdi kesklinnas lihtsalt natuke und:

Frankfurdi botaanikaaias (märss ei kuulu mulle)

Frankfurdi botaanikaaias (märss ei kuulu mulle)

  1. oktoober 19, 2008, 1:34 p.l.

    Esiteks! See tool oleks nagu sulle loodud. Sa paigutud sinna sakilisse “taburetti” ideaalselt.

    Teiseks! Kellele nad seal siis need elektroodid ajju saavad panna?

    Kolmandaks! TMS iga ravitakse depressiooni ja armukadedust. Esimese puhul on ravimine nagu kuidagi arusaadav minule, aga teise puhul??! kuidas?

  2. Jaan
    oktoober 19, 2008, 3:00 p.l.

    1. tänan väga.
    2. ahvikestele, hiirekestele, kassikestele, aga ka epilepsiaga patsiendikestele
    3. ei mina ega nemad ise ka täpselt ei saanud aru, kuidas see toimis – andsid otsmikusagarasse kaks nädalat impulsse ja patsient oli tunduvalt vähem armukade. (ehk saaks ka must müürsepp või Müürsepp pärast kahte nädalat impulsivalangut?)

  3. Ökul3
    oktoober 21, 2008, 9:31 e.l.

    Jaani märkus maskeerimiskatse metoodilise küsitavuse kohta on täiesti asjakohane. (Jaani enda katsetes seda viga ei tehtud.) Ehk tasub neile kirjutada ja soovitada paradigmat korrigeerida.
    (Mikro)sakaadide ja taju seostest on värskes PNAS-is huvitav, aga tõlgenduslikult vigane artikkel, kus op-kunsti pildi taju kui stimuleerimisparadigmat kasutatakse. Kui keegi selle kommentaari lugejatest Martinez-Conde punti kuuluva seltskonna PNAS-artiklit vaatab, siis tasub meeles pidada, et silmaliigutused ei pruugi olla ja ei peagi olema oma korreleerumisel tajunähtusega selle põhjuseks või seletuseks, vaid võivad olla põhjustatud kolmandate tegurite poolt, mis mõjutavad nii pertseptiivset teadvust kui ka okulomotoorseid keskusi. Samuti on artikkel “ülbe” ja/või ebapädev selles mõttes, et võtab enda teeneks asja, mida juba pool sajandit või veel rohkem arutatud ja analüüsitud (sh publitseerides) on, nimelt perioodilist heleduskontrasti sisaldavate kujutiste tajumisel tekkivaid liikumisefekte ja nende seost silmaliigutustega.

  4. Jaan
    oktoober 21, 2008, 10:23 e.l.

    Ökul3: Melloni argumenteerib, et kuna Quiroga jt katses (TNK ja üksikelektroodid inimajus) leiti, et neuronite vastused ei erinenud signifikantselt SOAde 33, 66 ja 132 ms korral, siis võib selle eelduseks võtta ja öelda, et tekkiv erinevus on teadvuse tõttu (nagu Quiroga jt puhul). mida sellest arvata?

  5. Jaan
    oktoober 21, 2008, 12:24 p.l.

    update: pärast minu reedest ja tänast argumentatsiooni otsustas Melloni teha katse sarnaselt 2007 aasta Journal of Neuroscience omale, st “probleem kõrvaldatud”.

  6. ökul3
    oktoober 21, 2008, 5:45 p.l.

    Quiroga katses registreeriti vaid võib-olla et tühist osa olulistest neuronaalsetest vastustest. See, et nendes erilisi erinevusi ei leitud ei tähenda, et mujal neid poleks. Pole ka võimatu, et sellised protseduurid, kus nähakse vaeva, et mingeid detektorneuroneid leida tegelikult otsivad välja vaid spetsiifilise süsteemi mõned vajalikud infotöötluslülid, kuid see võib olla vaid “half the story”.
    Melloni 2007-ga on teine häda — liiga kõrgetasemeline kognitiivne ja mälupõhine ülesanne ja liiga keeruline katse ülesehitus.

  7. Jaan
    oktoober 21, 2008, 7:10 p.l.

    jah, näen nende 2007. aasta katses sama probleemi, aga põhjus selles katses sõnalise materjali kasutamises seisneb selles, et elektroode ei panda inimajju mitte frankfurdis, vaid ulmis (jürgen felli grupp) ja seal on inimesed huvitatud mäluprotsessidest – seega antud katses oleks kaks osa, ühes näidatakse sõnu ja uuritakse, kas neid nähti või ei (teadvuse osa); teises uuritakse, kuidas neid sõnu eksplitsiitse (forced choice) ja implitsiitse (lünkade täiendamine) paradigma käigus reprodutseeritakse (mälu osa).

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s