Esileht > huvitavad küsimused, uni ja unenäod > Kas uni on vajalik?

Kas uni on vajalik?

Kindlasti on nii mõnigi meist vahel enne magama minekut või pärast ärkamist või muul ajal mõelnud, miks me üldse õigupoolest magame – umbes ühe kolmandiku oma elust kulutame me selle tegevuse peale. kas poleks võimalik seda aega kuidagi efektiivsemalt kasutada? miks me peame magama? kas ma pean tõesti osa oma elust une peale kulutama?

teoreetikud on käinud välja palju ideid, miks organismid magavad. siiski pole senini ükski neist katseliste tõendusmaterjalide valguses hästi vastu pidanud. niisiis võtsidki Cirelli ja Tononi ette lihtsa käigu – nad küsisid mitte “miks me magame”, vaid “kas uni on üldse vajalik?”, lähtudes niiöelda nullhüpoteesist, et und tegelikult polegi vaja, et tal polegi funktsiooni. tutvustan seda artiklit ja mõttekäiku natuke lähemalt, terve artikli saab kätte siit.

autorid arutlevad, et ui oletada, et unel ei olegi mingit funktsiooni, et ta on ebaoluline ja mitte vajalik, siis peaks
1) leiduma loomi, kes üldse ei maga (sest seda pole ju vaja)
2) leiduma loomi, kes pärast pikka mittemagamist ei vaja toekamat und
3) olema võimalik näidata, et une puudumine ei vii tõsiste tagajärgedeni

annan iga punkti kohta vaid lühikese info, pikemalt saab kõigest lugeda eelpool jagatud lingilt.

1 – kas on loomi, kes üldse ei maga? kõigile tuntud on vast delfiini-näide: need loomad liiguvad kogu aeg, aga on selgeks tehtud, et nad ühe ajupoolkeraga magavad – miks peaks loomal olema selline kummaline harjumus, kui und tegelikult üldse vaja poleks? Cirelli ja Tononi toovad näiteid ka teistest loomaliikidest, kus une olemasolu on kahtluse alla seatud, kuid nende järeldus – ei ole piisavat tõendusmaterjali, et eksisteeriks loomaliik, kes ei maga

2 – kas on loomi, kes pärast pikka mittemagamist ei vaja toekamat und? Näiteks mesilaste puhul on leitud, et pärast nende unevõimaluste piiramist ja ärkveloleku pikendamist nad pikemalt ei maga. aga toekam uni ei pea väljenduma pikemas unes – võib ju olla, et osad unefaasid on olulisemad kui teised, siis saaks toekama une pärast pikka mittemagamist kätte ka nii, et tarbitakse rohkem olulisi unefaase ja vähem ebaolulisi, ilma et une pikkus muutuks. ilmselt olete isegi kogenud, et päras pikka ülalolekut on uni teistmoodi. kokkuvõte: kõikide loomaliikide juures, kus und on piisavalt hoolikalt uuritud, on leitud, et pärast ärkvelolekuaja pikendamist tarbitakse toekamat und.

3 – kas on teada organisme, mille puhul une puudumine ei vii tõsiste tagajärgedeni? ärme hakka hellitama: enamuse uuritud loomaliikide (ja inimese) puhul lõpeb uneta olemine surmaga. katseliselt on seda näidatud rottide ja näiteks ka äädikakärbeste peal (viimaste öine ülalhoidmine oli kindlasti tore töö). ka nende ülaloleku eksperimentide jooksul on leitud, et katseloomade aju vahel näitab unele sarnaseid aktiivsuseid – aju nagu korraks magaks (nö mikrouni, mitte seotud mikrouuniga), olgugi et loom liigub ja on näiliselt ärkvel. igal juhul näitavad senised tulemused lihtsas keeles öelduna: uneta olek on halb

Niisiis, meie nullhüpoteesist ei jäänud midagi eriti järele. pole leitud organisme, kes ei magaks. pole leitud organisme, kes pärast pikka ärkvelolekut ei tarbiks toekamat und ja pole leitud organisme, mille puhul uneta olek ei viiks tõsiste tagajärgedeni. seega tundub, et uni on tõepoolest vajalik. aga miks?. eks seda võime arutada mõni teine kord (kärsitumad võivad natuke mainitud artiklist juba lugeda ka). praegusest postitusest aga tähtis sõnum kõigile: ärge unustage magada! head und!

  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s