Esileht > huvitavad küsimused > autosõit ja moblaga rääkimine – paras paar?

autosõit ja moblaga rääkimine – paras paar?

Selle blogi eesmärk on vastata mõnele suurele küsimusele, aga miks peaksid pisemad sealjuures vastuseta jääma. Seega võtsingi ette “küsija” küsimuse eelmise postituse kommentaaridest:

kas pole mitte nii, et see “nägemise illusioon” võib kohati küllaltki ohtlik olla, kui inimesed teatud tööpostidel oma nägemismeelt üle hindavad?? ilmselt üks selliseid igapäevaseid näiteid võiks olla autosõit, kus nägemise ülehindamise tõttu võib kas liiklusmärk või halvemal juhul isegi kaasliikleja märkamata jääda. kas seda on uuritud??

Jah, seda on tõepoolest uuritud. mina olen kõige rohkem kursis David Strayeri töödega (mida saab ise uurida siit), aga on teisigi, kes rakendusteaduslikult nägemismeele illusoorsusest tulenevaid apsakaid uurivad.

David Strayer ja kolleegid on uurinud põhjalikult just ühte küsija küsimusega seotud huvitavat probleemi – kas autoroolis mobiiltelefoniga rääkimine võtab ära tähelepanu tänavastseenidelt? kuna eelmises postituses nägime, et nii gorilla kui ka kõigi piltidel toimuvate muutuste nägemiseks (teadvustamiseks) on tarvis tähelepanu, siis on tähelepanu eemaldamine tänavastseenilt otseselt seotud tänaval toimuva suhtes “pime” olemisega. Olgugi et Eestis on hands-free seadeldis lubatud (liiklusseadus, paragrahv 9.4: Juht võib kasutada asulasisesel teel sõidu ajal telefoni üksnes käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul), ei tee see asja paremaks, sest oluline pole mitte motoorne komponent, mida on tarvis telefoni kõrva ääres hoidmiseks, vaid sisemine tähelepanukomponent, mis on kõne juures isegi siis, kui kõne kõrvaklappidest tuleb. ei usu? võime ju vaielda.

katsed on näidanud, et

1) pärast sõidusimulaatoris sõitmist teevad hands freega rääkinud katseisikud mälutestis enam kui kaks korda rohkem vigu kui sõidule keskendunud katseisikud. seda isegi siis, kui testis küsitud objektideks on mitte ebaolulised, vaid liiklemiseks olulised objektid nagu väike laps, vanamemm, liiklusmärgid jne.

2) see juhtub isegi siis, kui hands freega rääkivad katseisikud neid objekte sõidu ajal näiliselt vaatavad, st nende silmad neile objektidele fikseeritud on. seega on tegu funktsionaalse pimedusega, mis on tekkinud tähelepanematuse tõttu.

3) kavalamad võivad öelda – okei, mälutest tehti ju pärast sõitu. äkki olid hands freega katseisikud need objektid lihtsalt pärast sõitu ära unustanud, aga katse ajal töötlesid nad neid objekte sama hästi ja sama efektiivselt? See oleks ju väike pahe, kui hands freega rääkimine seda, mida ma sõidu ajal nägin, pikaajalisse mällu ei salvestaks? Selle võimaluse olemasolu kontrolliti EEG-uuringuga, kus sõidu ajal mõõdeti ekraanile ilmunud oluliste objektide poolt tekitatud ajuvastust. Selgus, et ajuvastus oli oluliselt väiksem juhul kui katseisikud rääkisid hands free süsteemiga, mis tähendab, et objekte töödeldi nende esitamise hetkel vähem tõhusamalt ja vähem hoolikamalt.

4) Eesti Vabariigi liiklusseadus ütleb, et veres ei tohi olla rohkem kui 0.2 promilli alkoholi, aga tohib asulasisesel teel rääkida hands free süsteemiga. teadus näitab: 0.8 promilli (st neli korda rohkem kui lubatud) alkoholi veres omanud juhid on sõidusimulaatoris palju turvalisemad juhid kui need, kes räägivad hands free seadeldisega! See ei tähenda, et alkohol roolis oleks ohutu, vaid tähendab, et autosõidu ajal mobiiliga rääkimine on palju ohtlikum kui paljud (kaasa arvatud Eesti Vabariigi seaduste koostajad) arvata oskavad.

Kokkuvõte: jah, nägemismeele suur illusioon, millest rääkisime eelmises postituses, on otseselt oluline igapäeva jaoks. Kui autojuht räägib mobiiltelefoniga, siis on ta tähelepanu hõivatud kõnega ja jääb vähem ressursse üle tee jälgimiseks. Seda hoolimata sellest, et meil on “kogu pilt kogu aeg silme ees”. Oluline pole mitte pilt silme ees, vaid see, et tänaval toimunule pöörataks tähelepanu, muidu on juhil funktsionaalses mõttes (või pärast tähelepanematusest tekkinud õnnetust) pilt taskus.

  1. Ivo
    november 19, 2008, 8:25 e.l.

    Minu arust pole asi nii hull, kuna minul isiklikult kipub tavaliselt küll “ajuressurss” vähenema telefoniga rääkimise ja teisest poolest aru saamise, mitte liikluse arvelt (“eeee.. aaaa.. ota mis?.. mh?? ota mida?”).
    Võib-olla olen muidugi (veel) liiga kogenematu roolilobiseja😛

  2. Ivo
    november 19, 2008, 8:26 e.l.

    Samas järele mõeldes võib asi ka selles olla, et mul pole korralikku kaskokindlustust😀

  3. Jaan
    november 19, 2008, 12:26 p.l.

    Ivo, kindlasti oleks huvitav uurida ka Sinu poolt kirjeldatud asjaolusid – seda, kuidas autojuhtimine moblaga rääkimist segab (kas inimesed ütlevad rohkem “mäh, mida?”, ajavad segasemat juttu, ei saa kõigest hästi aru, unustavad olulisi viisakusväljendeid, reageerivad aeglasemalt jne)🙂 teiste inimeste seisukohalt on siiski postituses kirjeldatud seisukoht tähtsam (välja arvatud Su telefoni-vestluspartneri seisukohalt, muidugi)

    samuti oleks võimalik uurida, kas kaskoga autojuhid tõepoolest keskenduvad rohkem telefonikõnele kui need juhid, kellel kaskot pole🙂

  4. scabere
    november 19, 2008, 4:04 p.l.

    Ma arvan, et sõidusimulaatoril teevad inimesed palju rohkem vigu kui tegelikkuses.

  5. Jaan
    november 19, 2008, 5:51 p.l.

    võib tõesti olla, et simulaatoris tehakse rohkem vigu (selle kohta ma teaduslikke andmeid ei tea), aga oluline on ju võrdlus hands free süsteemiga rääkijate ja sõidule keskendujate vahel.

  6. Juuli
    november 19, 2008, 8:03 p.l.

    Ilmselt on Liiklisseaduse parag 9 punkt 4 tulnud seadusandja poolt kiirelt luua, kui mobiilid järsku laialdasse kasutusse jõudsid. Kindlasti polnud sel hetkel veel taolisi katseid tehtud. Ilmselt pole sellele tegelikkust halvasti reguleerivale kehtivale normile piisavat tähelepanu pööratud ka sagedate juhtumite puudumisest, kus mobiiliga rääkimine tõepoolest liiklusõnnetuse põhjustanud oleks, tulenevalt. Või pole selle kohta lihtsalt andmeid, et just moblaga lobisemine süüdi on.
    Nüüd aga, kui teaduslikult tõestatud, et mobiiliga rääkimine tõsiselt juhi tähelepanu häirib, tuleb lihtsalt Riigikogu liikmele, mõnele komissionile, fraktsioonile või valitsusele ettepanek teha seadusmuudatuseks. Sest sama seaduse sama paragrafi teine punkt on seega vastuolus selle sama neljandaga.
    Küllap aga leiduks neidki, kes arvavad, et samuti mõjub tähelepanule lärmakate väikelaste viibimine sõidukis, vähesed unetunnid, huvitavad raadiosaated, söömine jms.

  7. jaanaru
    november 20, 2008, 10:47 e.l.

    õige, samas: väheste unetundide kohta ütleb sama seaduse 20.7 – Juht ei või olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist; raadio kohta on sarnased katsed näidanud, et see ei sega nii palju kui telefonik6ne, samuti on vähem segavam kaass6itjaga rääkimine (kuna too näeb ka liiklussituatsiooni ja keerukamates kohtades on vait v6i vähemalt vaiksem);
    seega: ma ei tea, mis juhtuks siis, kui toimuks liiklus6nnetus, kus süü on v6rdne, aga üks on roolis söönud v6i väikelastega kähmelnud – kas tema oleks pigem süüdi (vastaspool v6iks väänata punkti 9.2 abil)? samas seadus LUBAB rääkida roolis mobiiltelefoniga, nii et kui toimub sama 6nnetus ja ma olen hands free süsteemiga, siis justnagu seaduse hammas mu peale ei hakkaks? you tell me.

  8. scabere
    november 20, 2008, 3:36 p.l.

    Oluline on simulaatori pädevus tõelisuse jäljendamisel. Et kas sellisel simulaatoril tehtud katsed näitavad ka käitumist päris liikluses. Kindlasti on erinevus moblaga/moblata liiklemisel ka päris liikluses olemas aga võibolla, et tunduvalt väiksem. Ma arvan, et katseisikutel on simulaatoril sõites suhteliselt suva kas nad mobiiliga rääkides kellelegi otsa sõidavad või ei. Tänaval liigeldes ilmselt mitte nii ükskõik ja ehk on ka tähelepanu siis rohkem sõidule suunatud.

  9. Jaan
    november 20, 2008, 4:03 p.l.

    õige märkus. mõistlik oleks neid katseid läbi viia nii, et inimesed oleksid motiveeritud võimalikult hästi ülesannet tegema. seda saaks läbi viia näiteks neile pärast katset rahasummat lubades, mis sõltuks otseselt tehtud vigade arvust. mainitud katsetes siiski taolist motiveerimist ei tehtud. seega on tõepoolest võimalik, et päris liikluses on vahe mobiiliga rääkimise ja mitterääkimise vahel väiksem, aga kas selle võimaluse olemasolu on piisavalt rahustav, seda ma ei tea🙂

  10. Juuli
    november 20, 2008, 11:35 p.l.

    Ilmselt on segavad faktorid nii lärmakad kaasreisijad kui mobiiltelefoniga rääkimine.
    Et aga riik ei saa ära keelata reisijate vedu (kuidas siis bussi-, rongi-, trammi-, trolli-, taksojuhid leiva lauale, või leivale, ja vorsti võile saaksid?), ei saa ta täielikult keelata ka mobiiliga rääkimist, mis sarnaselt lärmakatele kaasreisijatele juhi tähelepanu mõjutab.
    Küll aga võib ta seada piiranguid – keelata mobiiliga rääkimine asulaväliselt ja lubada see asulasiseselt käsi vabaks jätva atribuudiga.

  11. Sven
    november 21, 2008, 12:56 p.l.

    Jaan, kõiki asju ei saa raha jagamisega lahendada😛. Ma võiks ka kusagil stimulaatoril 10ks minutiks ennast kokku võtta et sota saada, aga tavaliikluses tipptunnis passides läheb mõte ikka lendu. Kunstliku olukorra tekitamine ei ole alati kindel lahendus, ma arvan.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s