Esileht > üldine, huvitavad küsimused > mida tugevam, seda teadvuslikum?

mida tugevam, seda teadvuslikum?

eelmises postituses küsisin, kas sünkroniseerimine ikka tõepoolest lahendab sõlmimisprobleemi ja jõudsin järeldusele, et sünkroniseerimishüpotees ei suuda selgitada, kuidas algselt sõlmitakse – kuidas õiged neuronid teavad õiges rütmis vibutada?

üks teine hüpotees, mis tundub isegi pigem aktsioom olevat, kõlab järgnevalt: mingi objekti (sinise pudrunuia) teadvustamine on seotud selle objekti ajus oleva representatsiooni tugevusega, st sellega, kuivõrd hoogsalt sinist pudrunuia esindavad neuronid laenguid välja saadavad. miks see peaks nii olema? teadvus tundub midagi kvalitatiivset erinevat – miks peaks teadvus rohelisest sõrmkübarast tekkima siis, kui ta representatsioon vajaliku tugevuse saavutab? keegi pole sellist seost otseselt ja veenvalt näidanud, kuid see eeldus on implitsiitselt mitmetes teadvuseteooriates. võib vabalt olla, et leidub eksperimentaalne situatsioon, kus stiimul, mis jääb teadvusest välja, on ajus tugevamini / paremini representeeritud kui stiimul, mida teadvustatakse.

jutu mõte: me ikka ei saa aru, mis see teadvus on ja kuidas ta ajus tekib. seda enam on põhjust teda edasi uurida.

  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s