ahvidest, jälle

ahvi tead? mis ahvi? no seda ahvi, kellest me siin viimasel ajal kogu aeg räägime!

selle ahvi videot näeb siit ja lugu on lühidalt järgnev: katseisikud, kes on ametis söötude lugemisega, ei oska pärast video vaatamist arvata, et ahv oli ekraanil. mind ja vähemalt mõndagi teist blogi lugejat hakkas huvitama:
1) kas ahv on ajus representeeritud? (hoolimata sellest, et teda ei nähta) ja kui on, siis
2) kas ahv on fenomenaalses teadvuses? (hoolimata sellest, et katseisikud väidavad, et nad teda ei näinud)

mida ütlevad eelnevalt juba tehtud teadustööd selle kohta? Science on üks kõva teadusajakiri ja seal 1999. aasta lõpus publitseeritud tulemused olid minu jaoks üllatavad: kui esitatakse samast ruumipiirkonnast üksteisega kattuvana sõnad ja pildid ja kui katseisiku ülesanne on keskenduda piltidele (hinnata, kas kaks järgnevat pilti on samad, st analoogne söötude lugemisele), siis fMRI-aktivatsioone vaadates ei tee vahet, kas esitatakse sõna või pseudosõna (“teadvus” vs “vustade”). järeldus: kui pole tähelepanu, siis ajus ei ole (piisavalt) detailseid representatsioone. see tähendaks meie punkt (1) jaoks tõenäoliselt vastust “EI”, ahv ei ole ajus representeeritud.

samas, see oleks ikka natuke jama, pisut igav ka. seetõttu minu alternatiivlahendus: 99nda aasta fMRI-analüüsi meetodid olid ikka kõvasti nigelamad kui praegu; see, et tollal “sõna” vs “pseudosõna” tingimuste vahel tähelepanuta situatsioonis vahet ei leitud, ei tähenda, et ajus seda vahet ei olnud. mu jutt on laest haaratud? üks näide:

kui esitada kummalegi silmale erinev pilt, siis teatud tingimustes need pildid mitte ei sulandu, vaid katseisik näeb korraga ainult ühte neist kahest pildist teadvustatult, mis sest, et võrkkestadel on mõlemad pildid kogu aeg (see juba iseenesest on väga lahe teadmine). huvitav küsimus on, kas see pilt, mis teadvuses pole, on ehk ka siiski ajus representeeritud(sarnane meie gorilla-küsimusele). varasemad tööd on näidanud, et ajus informatsiooni allasurutud (mitteteadvustatud) stiimuli kohta praktiliselt ei ole. nädal aega tagasi journal of visionis publitseeritud töös näidati, et tavaliste fMRI analüüsi meetoditega (mis võrdlevad iga vokslit – piksel 3Ds – eraldi kahes tingimuses) tõepoolest ajust allasurutud pildi kohta infot ei leita, aga kui analüüsida ajumustreid matemaatiliselt viimistletumate multivariaatsete mustrianalüüsimeetoditega (kus ei võrrelda mitte ainult üksikuid voksleid, vaid võetakse arvesse kogu aktivatsioonimustrit st paljusid / kõiki voksleid korraga), siis oskasid eksperimentaatorid pelgalt ajuaktiivsust vaadates öelda, milline kujutis parajasti ei olnud teadvuses, st oli allasurutud. see tähendab, et ajust oli võimalik välja lugeda informatsiooni ka mitteteadvustatud objektide kohta, mille puhul eelnevad uurimistööd olid väitnud vastupidist. (kõrvalepõige: sarnaste matemaatiliste algoritmide rakendamisel fMRI kujutistele on viimastel aastatel saavutatud ka küllaltki hämmastav täpsus inimeste mõtete lugemisel ja valetamise detekteerimisel, aga sellest mõni teine kord)

seega: on võimalik, et 99ndal aastal Science’is avaldatud tulemuste uus analüüs edasijõudnumate meetoditega näitaks, et ajust on tõepoolest ka tähelepanuta tingimuses võimalik kätte saada informatsioon selle kohta, kas esitatud tähekombinatsioon moodustas sõna või mitte. see tähendaks, et ka meie sõber gorilla võiks olla siiski ajus representeeritud ja punkt 1le võiks vastata: juhuu, klapib. mida aga pihta hakata teise küsimuse vastamisega? kas ahv oli teadvuses?

ma ütleksin nii, et ma ise olen skeptiline selle koha pealt, kas selles paradigmas ahv oli fenomenaalses teadvuses – katseisikud ju väidavad, et ei olnud ja katseisikute introspektsioon on teadvuseteaduses parim juhis, mis meil on (seni, kuni meil pole selget arusaama sellest, millised ajuprotsessid teadvustatud kujutisi kannavad).
(muuseas: see ongi oluline erinevus muutusepimeduse või ikoonilise mälu katsetega, kus katseisikud on veendunud, et nad nägid ja näevad teadvuslikult kõiki detaile. ühesõnaga kui kuskil üldse üritada näidata, et teadvuses on rohkem kui katseisiku rapordis ja vastamisvõimes, siis just muutusepimeduse ja ikoonilise mälu puhul).

seega kokkuvõtlikult arvatav uus teadmine tänasest postitusest: a) ahv on ikkagi ajus representeeritud, st õigete meetoditega ajust informatsiooni kätte saades võiks öelda, kas ahv on pildil või ei; ja b) kui pilt kaotada ja katseisiku tähelepanu stseeni õigetele aspektidele viia, siis jõuab ahv teadvusesse (nö “Kristjani katse”).

  1. ökul3,6
    november 29, 2008, 4:59 p.l.

    … et asja veelgi segasemaks ajada: teadvuse subjektiivses väljas olevatel tajutavatel objektidel ja tunnustel saab olla erinev selgusaste (a la Titcheneri “attensity”). Ahvid võivad sellistes katsetes olla tedvuses halvema selgusastmega ja seega kiiresti unustatavad ja/või tähelerpanu poolt mittevalitavad. Küsimus seega uuelaadne: representatsioonid on (a) teadvuses (sj erineva selgusega), kuid kustuvad kiiresti; (b) teadvusväljas olevad nõrgema “kontrastiga” objektid tuhmuvad teadvusest välja kiiremini; (c) tähelepanu aitab kiiremini kustuvast väljast asju kätte saada + aitab tesadvusvälja asjade “kontrastsust” suurendada + (sic!) võimaldab teadvusväliselt representeeritud objekti teadvusvälja tuua. See viimane ongi peamine metoodiline (metodoloogiline?) konks: kuidas hiljem cue abil testitud ühikut (olgu siis ahvi, Lamme erineva kaldega tulbakesi või Sperlingi tähti) teadvusse tuues aru saada, kas see tuli teasdvusse eelteadvuslikust representatsioonist või teadvuslikust, aga nõrgemast (st/sj vähetähtsast, tähelepanu alt välja jäänud) representatsioonist?

  2. Jaan
    november 29, 2008, 5:10 p.l.

    jah, “that’s the tricky part”. mul ei ole selge, kuidas sellele küsimusele (eelteadvuslik + tähelepanu vs nõrgem teadvuslik) teaduslikult vastata.

    huvitav: kui teha visuaalse otsingu katse, kus eesmärkobjekt ilmub alles pärast lühidalt esitatud otsingukuva ekraanilt kadumist ja näidata, et toimub pop-out otsingukuva ikoonil, siis kas see aitaks tõestada, et algselt pidi kogu otsingukuva detailselt teadvuses olema? (sest kuidas muidu saaks eesmärkobjekt, mis selgub alles pärast kuva kadumist, teiste objektide seast “välja hüpata”?)

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s