Esileht > tähelepanu ja teadvus, visuaalsed illusioonid > mustkunst vs. tähelepanu ja teadvus

mustkunst vs. tähelepanu ja teadvus

minu arvates oskavad tähelepanu ja teadvuse mehhanisme teadlastest palju efektiivsemalt ja efektsemalt rakendada kahte tüüpi “praktikud” – taskuvargad ja mustkunstnikud. kuna esimeste praktiline töö, mis on toime pandud meie enda peal, jätab meid tavaliselt vihasesse olekusse kuskile politseijaoskonda, siis keskendun teise grupi tegemistele, mis enamasti hämmastab ja vaimustab inimesi. samas on ka mustkunstil vähemalt minu jaoks tihti üks pisut negatiivne pool – teleshõusid või otse “maagide” tegemist jälginud isikud tihti väidavad, et need trikid näitavad, et teaduslik maailmapilt ei suuda juhtunut selgitada, kuigi tegelikult muudabki mustkunsti lahedaks just see, et trikkide läbiviimine on täielikult loodusseadustega kooskõlas – ootatu ja senikogetuga pole kooskõlas see, kuidas mustkunstniku tegemisi tajutakse ja kogetakse. mustkunstnikud suudavad vaatajaid petta, neis illusioone tekitada ja neid võimatuid asju uskuma panna, kuna nad tunnevad juba aastasadu hästi tähelepanu mehhanisme. teadus hakkab alles nüüd mustkunstnikele järele jõudma. sel sügisel ilmus kahes tähtsas ajakirjas (Nature Reviews Neuroscience ja Trends in Cognitive Sciences) ülevaade sellest, kuidas mustkunsti mõistmine võib kaasa aidata tähelepanu ja teadvuse protsesside mõistmisele. toon TICSis ilmunud artiklist mõned näited.

tihti usutakse, et me ei näe mustkunstniku trikke läbi, kuna nad teevad oma trikke hästi kiiresti. see pole tõsi. neil on küll nobedad ja osavad näpud, kuid enamasti ei näe me toimuvat mitte seetõttu, et see oleks tehtud valguskiirusel, vaid seetõttu, et meie tähelepanu on mujal. oleme mitmetes eelnevates postitustes rääkinud sellest, et millegi nägemiseks on tarvis tähelepanu. seega tugineb mustkunsti trikkide kordaminek peamiselt sellel, kui hästi on mustkunstnikud võimelised vaatajate tähelepanu petma, nende tähelepanu “triki” ajaks mujale suunama. üks oluline meetod on selle jaoks järgnev: mustkunstnik lihtsalt suunab oma pilgu triki tegemise ajaks mingile muule aspektile (kaunile bikiinides assistendile), teades et vaatajate tähelepanu pöördub ka automaatselt sinna, kuhu mustkunstnik vaatab. samuti tehakse osa trikke vahetult pärast mõnda nalja (näiteks bikiinides assistendi kulul), sest vahetult pärast nalja on vaatajate tähelepanu vähem keskendunud. tihti kasutatakse ka seda, et juhitakse vaatajate tähelepanu meelega osale trikist, nii et vaatajatel tekib tunne “oh, ma saan aru, kuidas see trikk toimub” ning nad keskenduvadki oma teooria kontrollimisele, samal ajal, kui trikimees teeb hoopis midagi muud (nö päris trikki). päris tihti kasutatakse ka mitmesuguseid visuaalseid illusioone. kaks näidet mustkunstnike tööst (esimene tähelepanu kõrvalejuhtimise ja teine ühe kognitiivse illusiooni kohta) saab video-kujul siit

üks ehk kõige hämmastavamaid trikikategooriaid on niiöelda “mõjustamine”, kus vaataja näiteks valib mõttes ühe kaardi vms ja leiab lõpuks, et mustkunstnik on suutnud seda kaarti ennustada. trikk seisneb selles, et vaataja on kindel, et ta teeb valiku “vabalt” ja ei mõista, et trikimees on oma eelneva jutu ja käitumisega vaataja just sellisele otsusele teadvustamatult mõjutanud. näiteks näitab mustkunstnik vaatajale / katseisikule osasid kaarte ja palub nende seast ühe mõttes valida. kuigi katseisikule tundub, et kõiki kaarte näidati sama kaua, näitas mustkunstnik ühte tegelikult teistest kauem => nüüd on ajus selle kaardi representatsioon tugevam ja kui katseisik tahab ühte neist mentaalselt valida, siis on suurem ka tõenäosus, et ta just selle kaardi valib.

siinkohal peab nentima, et teadus on näidanud, et inimeste mõjustamine on väga piiratud ja ülimalt lühiajaline. mustkunstnike trikid aga näitavad, et mõjutada saab peaaegu kõike ja efektid on tugevad (st trikk tuleb pea alati välja). kas mustkunstnikud on lihtsalt nii meistrid teatud tehnikate valdamises või on nende trikiarsenalis koguni meetodeid, mida tänapäeva psühholoogia veel ei tunnegi, pole selge. igal juhul tuleb siitki välja, et teadvuseteadusel on veel nii mõndagi mustkunstnikelt õppida, näiteks teadvustamata töötluse ja teadvustamata mõjutamise kohta. samas pole võimatu, et kui mustkunstnikud rohkem tähelepanu ja teadvuse kohta loeksid, siis suudaksid nad välja tulla veelgi paremate ja veelgi hämmastavamate trikkidega (peab lootma, et taskuvargad kunagi ühtegi tähelepanu ja teadvuse raamatut ei loe!!). seega on tore teada, et teadus ja mustkunstnikud teevad üha enam koostööd – näiteks oli hiljutise Nature Reviews Neuroscience autorite seas kaks teadlast, neli mustkunstnikku ja üks professionaalne taskuvaras. sellest koostööst saavad kasu kõik – teadlased saavad rohkem teada tähelepanu ja teadvuse kohta, inimesed saavad rohkem teada selle kohta, kuidas taskuvargad käituvad ja kuidas end nende vastu kaitsta, mustkunstniku publik saab kogeda veelgi vingemaid trikke ja mustkunstnikud ise saavad vingemaid palganumbreid ja kõvemaid aplause.

  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s