hüppab ja pilgutab

kujutage ette, et olete oma reisidel jõudnud muuseumisse, kus on teie lemmikmaali originaal. te vaatate seda. nüüd kujutage ette, et maali taga on mingi mehhanism, mis teda igas sekundis mitu korda üles-alla vasakule-paremale liigutab. veel hullem: keegi “naljavend” klõpsutab ruumi valgustust, nii et vahepeal on ruumis pime, vahepeal valge. oleks ju tüütu? oleks, aga tõsiasi on, et meie silmad liiguvad just nõnda – igas sekundis võib toimuda mitu sakaadi, mille jooksul pilt nihutatakse “ühest nurgast teise”, lisaks toimuvad kurikuulsad mikrosakaadid ka suurte silmaliigutuste vahepeal. peale selle pilgutame me oma silmi paar korda kümne sekundi jooksul. kui keegi neid mainitud trikke teeks sel ajal, kui te pilti vaatate, siis oleks maali nautimine peaaegu võimatu. huvitavaks teebki asja see, et tegelikult muutub pilt meie võrkkestal täpselt nii nagu keegi teeks meie kulul lolli nalja – teda liigutatakse edasi-tagasi ja vahepeal kaotatakse üldse. põnev küsimus on, kuidas sellest hoolimata meie teadvustatud nägemine nii stabiilne on: kuidas hoolimata sellest, et võrkkestal pilt kogu aeg hüppab ja vahepeal sootuks ära kaob, on meil “silme ees” kogu aeg stabiilne teadvustatud nägemine??

kui me võrdleme situatsiooni, kus isik seisab maali ees ja ta silmad liiguvad ja pilgutavad, situatsiooniga, kus silmad on paigal ja ei pilguta, kuid kus maali liigutakse samas taktis ja vahepeal tehakse ruum tumedaks, siis esimesel juhul on tegu meie jaoks igapäevase, suisa igahetkelise situatsiooniga, teisel juhul aga oleme ilmselt küllaltki pahased katse läbiviijate peale, mis sest, et võrkkestal muutub ja kaob pilt sama moodi. oluline vahe nende kahe tingimuse vahel on see, et esimesel juhul aju teab, millal silmaliigutused toimuvad, kuhu suunas nad toimuvad ja millal silmi pilgutatakse. seega saab aju ennustada, milline muster järgnevalt võrkkestale langeb ja teab ka mingite mehhanismide abil silmaliigutuste või -pilgutuste ajal pilti stabiilsena hoida. hämmastav on see, et (ilma detailidesse laskumata) neuronid, mis töötlevad mingit visuaalse välja osa, hakkavad vahetult enne silmaliigutust töötlema ka seda visuaalse välja osa, mis langeks nende “tööülesannete” hulka alles pärast silmaliigutust. see on oluline vihje, mis võrratul kujul annab märku sellest, kuidas aju “hüppamisest ja pilgutamisest” jagu saab.

selle mõistmine, et silmaliigutused ja pilgutused viskavad ja kustutavad võrkkestale saabuvat pilti pea iga sekund, tekitab olulise mõistatuse: miks on teadvustatud nägemine nii stabiilne? oluline on küsida, kas see, kui me mõistame, kuidas pilt stabiilsena hoitakse, aitab meid edasi selle mõistmisel, millised neuronaalsed protsessid võimaldavad teadvustatud nägemist. näiteks: visuaalsed piirkonnad, mis on suuresti mõjutatud pilgutustest ja silmaliigutustest, ei ole tõsiseltvõetavad kandidaadid teadvuse neuronaalsete korrelaatide (TNK) jaoks; visuaalsed piirkonnad, mis näitavad representatsioonide püsivust silmaliigutuste ja pilgutuste ajal, on TNK jaoks palju lubavamad. huvitav on see, et kuskil ajus ei ole salvestatud püsivat pilti kogu ümbritsevast (nagu see meile teadvustatult tundub) – järelikult pole probleemiks mitte selle juba ajus eksisteeriva “püsiva pildi” teadvustatuks tegemine, vaid esiteks selle püsiva pildi kokkupanek. võimalik, et see pilt pannakse kokku ainult teadvuses, eksklusiivselt. võimalik, et selle pildi kokkupanek on vahetult seotud teadvuse funktsiooni ja mõistatusega. hüppab ja pilgutab, aga mitte teadvuses.

  1. jaanaru
    detsember 10, 2008, 11:02 e.l.

    PS: iga silmaliigutuse ajal oleme me seega tegelikult funktsionaalselt pimedad umbes 100ks millisekundiks. arvestades, et me teeme päevas umbes 100 000 silmaliigutust, oleme me päeva jooksul pimedad 10 000 sekundit ehk umbes natuke vähem kui kolm tundi. küllaltki hämmastav, et me seda ei taju, kas pole?

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s