Esileht > üldine, huvitavad küsimused > miks mulle teadvus?

miks mulle teadvus?

teadvus tekib ajus. aga kuidas, seda ei tea hetkel keegi. tegu on nö “raske probleemiga”, mida võib vahel kutsuda suureks probleemiks ja vahel suurimaks probleemiks. Laenates Nicholas Humphrey hiljutisest artiklist Colin McGinni sõnu, võib seda, kuidas selgitada, miks ja kuidas teadvus tekib ajus, võrrelda üritusega selgitada, kuidas numbreid saab keeksidest ja eetikat rabarberist (kõlab päris teadusliku probleemina!). Humphrey ütleb selle probleemsuse, suuruse ja raskuse kohta väga armsalt “If you smell theoretical panic, you would be right.”

Selles artiklis argumenteerib Humphrey (nagu talle omane), et teadvuse mõistatuse lahendamiseks on tarvis küsida õigeid küsimusi. ma ei taha siia edastada kogu arutluskäiku, mis on küll põnev, aga millest on osa raske välja jätta (huvitatu saab ise lugeda siit ), vaid liigun kohe selleni, milleni ma jõuda tahtsin ja mille kohta Humphrey ise ütleb “the final challenge is going to be to explain the biological purpose of all this” – miks mulle teadvus? miks teda vaja on? mida ta lisab? Probleem on Humphrey arvates selles, et enamasti üritatakse aru saada, millise funktsiooni või oskuse teadvus meile annab: “hmm, mida ma saan teha ainult kuna ma kogen midagi teadvustatult?”, sarnaselt sellele, et lugemis- ja eesti keele oskus võimaldab aru saada sellest tekstist siin.

Humphrey teistmoodi ettepanek on, et teadvus ei anna otseselt mingit uut oskust, vaid annab meile julguse teha asju, mida me muidu ei teeks, paneb meid huvitama teemadest, mis meid muidu ei huvitaks. Humphrey ütleb, et tema enda pika teadvuseuurimise karjääri lõppkokkuvõte on niivõrd naiivne, et see shokeerib teda ennastki: “I think the plain and simple fact is that consciousness – on various levels – makes life more worth living“. see, et ma kogen teadvuslikult kaunist päikeseloojangut, lõkketuld, sooja suveõhtut, mõnusat suusarada, armsama huulte lõhna, venna poolt hästi valitud veini tummist maitset, igapäevast rõõmu teadustööst, teeb mu elu väärtuslikumaks ja mõtestab seda. see on ilus mõttekäik (isegi kui hiljem selgub, et teadvusel on /veel mingid/ muud funktsioonid)

  1. Silver
    detsember 11, 2008, 6:30 p.l.

    Läbi jutu kumas õrnalt romantilist hingust! Aplaus!

  2. Jaan
    detsember 12, 2008, 9:48 e.l.

    väga meeldiv🙂 ahvidest oleme tõepoolest oma ajaveebis (isegi liiga palju) juttu teinud.

  3. Kriku
    mai 5, 2009, 12:21 p.l.

    Kas peale selle, et laevalaelt läheneva kauni kaljusaare kogemine on suurepärane, ei anna see siiski võimalust selle nähtuse teadlikuks analüüsiks, näiteks Maa kuju tuvastamiseks? Vaevalt et eelmistes postitustes kirjeldatud isik, kes teadvustamata suutis kaardi õigetpidi pilusse panna, oleks suutnud lugeda kokku neist piludest moodustatud sõna vms. Selline analüüsivõime on ilmselge evolutsiooniline eelis.

  4. jaanaru
    mai 5, 2009, 1:40 p.l.

    õige tähelepanek – tundub, et teadvuse üheks omaduseks ja ehk ka üheks funktsiooniks on see, et teadvustatud info on “omavahel seotud” – erinevad killud on kokku pandud tervikuks, neid saab üheskoos (aga ka sõltumatult üksteisest) analüüsida. minu teada Francis Cricki, DNA avastaja, üheks algseks ideeks teadvuse kohta oligi, et teadvus tekkis siis, kui aju üritas sõlmimisprobleemi lahendada (sõlmimisprobleem: näiteks kaljusaart nähes töödeldakse kaljusaare erienvad aspektid / kuju, värv, vee liikumine, pilvede liikumine, erinevad objektid / aju erinevates piirkondades – kuidas saavad nad tagasi kokku pandud?). Hiljem Crick minu teada siiski (enam) sellele hüpoteesile ei rõhunud.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s