Esileht > üldine, teadvuse teooriad > uued tuuled

uued tuuled

ehk tundub kummaline, et ajaveeb nüüd üle nädalavahetuse ilma uuendusteta seisis. põhjus oli selles, et rändasin Eestimaale (siinkohal tänan Air Balticut ja Silver-Expressi). siin pole ma sugugi mitte ainult maganud, söönud ja sõpradega lobisenud, vaid eile õhtul oli ka fantastiline võimalus nautida õhtusööki kahe väga taibuka inimesega, kellega sai pikalt räägitud teadvuseteadusest. ma võtan selle vestluse uuenduslikud põhipunktid ülilühidalt kokku:

a) teadvus on aju loomulik seisund, mis
b) ei kao ja ei teki stiimuliga, vaid on kogu ärkveloleku ajal, ja kuhu
c) stiimuleid integreeritakse, kusjuures
d) see integratsioon toimub üle ajaepohhide (100-150 ms, alfa-teeta rütm)

rippuma jäävad küsimused:
1) kui uni on natuke pealesurutud puhkeseisund, siis kuidas suhtuda REM-unne?
2) kas on võimalik olla teadvusel ilma sisuta (teadvustada ainult enda suhtestumist maailmaga)?
3) mis on see oluline erinevus teadvuse ja mitteteadvuse vahel = milline neuronaalne resurss vajab puhkust?
4) kas ulmelises füüsikaga seotud idees on midagi enamat peale ulmelise idee?
5) kuidas neid erinevaid ideid eksperimentaalselt testida?

lisaks sai tagasisõidul ühega nendest inimestest arutatud ühe probleemi üle, mis on mind varem mõnda aega piinanud: kuidas on võimalik, et ehkki info, mis jõuab ajju, on mürastatud (müra võrkkestal, ülekandes, närvijuhtteedes korteksisse, visuaalses korteksis endas), on fenomenaalne “pilt” meie silme ees kena (ja stabiilne, vt üleeelmist postitust). uus idee, milleks oli tarvis mu kaasreisija taibukust, on järgnev: kõik erinevad silma- ja pealiigutused mitte ei värskenda niigi olemasolevat teadvuslikku kujutist, vaid võimaldavad selle teket, kuna iga kord kui pilt võrkkestal ja ka ajus nihkub, vaatame me (suhteliselt) sama stseeni teise vaatenurga alt – kui pilt ainult ühest vaatenurgast oleks mürastatud, siis mitme vaatenurga alt “sisu” keskmistades müra väheneb (kuna müra on juhuslik, pildi sisu aga suures osas sama) = teadvustatud kujutis tekib, kui on integreeritud piisavalt informatsiooni, et tekitada müravaba kujutis. see selgitaks,
i) miks ilma silmaliigutusteta teadvustatud kujutis hajub
ii) miks teadvuseks on tarvis integratsiooniaega
iii) mis funktsioon on kortikaalsel kujutisel, mis on seal (IT korteksis) pärast stiimuli äravõtmist või silmaliigutust umbes 300 ms = ta ootab ka järgnevaid kujutusi teistest vaatenurkadest, et kamba peale mürast lahti seada ja teadvuslikult kena pilt vahendada.

lisaks on ilmselt osa sellest “müra vs. kena teadvustatud kujutis” probleemist lahendatud ka ajus eelnevalt salvestatud info poolt – kui on aimata, et teadvuses on “puud ja mets”, siis saab selle teadvustatud kujutise jaoks kasutada ka eelnevaid teadmisi ja eelnevaid puude ja metsa nägemisi. müral pole enam võimalust! aju võitlus müraga iseendas tuletab meelde ütlust “suurim võit on võit iseenda üle”. way to go, brain.

  1. yksla(i)ne
    detsember 15, 2008, 4:03 p.l.

    Kui vineertahvli peal on liiva sees peidus kuldmünt, tuleb tahvlit koos liiva (ja mündiga) külgsuunas edasi-tahasi “sakutada”, kuni münt (mille paigalolekuinerts, stabiilsus on suurem) järk-järgult liivast üha selgemini välja tuleb. See analoogia toetab neid mõtteid, tehes seda mitte Dehaene’i moodi (diskreetselt), vaid mikrogeneesi moodi (järk-järgult). Ehkki millalgi on esimene hetk, kus mündist korraga mingi väike osa puhtalt välja tuleb, ei piisa sellest münditerviku väljatoomiseks ja on tarvis edasi raputada (ja “raputada”, kui liivaga vineertahvli juurst aju juurde minna).

  2. yksla(i)ne
    detsember 15, 2008, 4:06 p.l.

    … aga see ideestik järsku viib meid tagasi “teadvuse ülesehitamise” teooria juurde ja kaugemale “olemasoleva teadvuse sisse haaramise” teooriast?

  3. yksla(i)ne
    detsember 15, 2008, 4:20 p.l.

    Rippumajäänute kohta:
    1) REM on ehk püüd tagasi loomulikku (st teadvuslikku) pärisolekusse, mis mõned korrad alla surutakse, kui selgub, et see loomulik olek ei suuda püsima jääda (dissipatsioon)
    2) teadvust ilma sisuta pole, kuid esialgne “primitiivsisu” (minimaalselt nullist suurem “tühisisu”, mille alusele tulevad seejärel muud sisud) ei ole intentsioonis välismaailma asjadega, vaid annab märku (subjektiivses vormis) sellest, et “ma olen maailmas olemas”; esialgu on teadvus “asjatühi”, kuid täidetaud “maailma kui sellisega”.
    3) puhkust (so teovõime tastamist) vajab just see ressurss, mis loomuldasa teadvust selle “pärisolekus” (st allasurumata, vabas loomulikus olekus) üleval hoiab. Mõista-mõista mis see on (pole kärbes, pole konn) vaid võrkmoodustis ja taalamus on.🙂

  4. ökul
    detsember 15, 2008, 4:22 p.l.

    .. ega nii luuleliseks tasu ka minna, teadvuseprobleem on tõsine teaduslik ettevõtmine

  5. Jaan
    detsember 15, 2008, 5:09 p.l.

    kommenteeriksin seda “hirmu”, et “mürateooria” on “mitte-sõber” muude einelauas arutatud ideedega:

    mind häirib natuke see, et meil silme ees fenomenaalses teadvuses nii stabiilne pilt on. tegelikult on see tore, aga teaduslikult on natuke segav. miks? sest kui arvata, et aju genereerib teadvuse, millega visuaalne input lihtsalt interageerub, siis tekib järgnev probleem: kuidas saab see fenomenaalne pilt olla nii stabiilne hoolimata silmapilgutustest ja silmaliigutustest? tundub, et teadvuses või teadvuse jaoks peab kogu see pilt saama piisavalt sisendit altpoolt (erinevad vaatenurgad) ja ülaltpoolt (erinev mäluinformatsioon). äkki võimaldab teadvuslik seisund selle, et 1) need kaks (alt ja ülalt tulev info) ühildatakse / integreeritakse ja et 2) neid tegelikult lühidaid sisendeid (täpselt ühe võrkkesta pilti pikkuseid) saja vms millisekundi jooksul integreeritakse stabiilse pildi saamiseks.
    see oli nüüd väga segane jutt, aga lühidalt on mõte selles: isegi kui lähtuda olemasoleva sisu teadvusesse haaramise teooriast, on tarvis selgitada, miks see (kuramuse) pilt nii stabiilne on. siinkohal võib appi tulla postituses mainitud idee. ühesõnaga oleks see idee vaid üldteooria täpsustus. või mitte?

  6. Jaak (ehk J senior)
    detsember 22, 2008, 5:14 e.l.

    olulisest:
    blogi pidajate tösiseks vaimseks vajakajäämiseks eravesttlsutes on osutunud vöimetus eristada vaimu ja teadvust
    samas on siililegi selge et vaim nakkab ja kujundab inimesega seotud olevate imetajate teadvust (koer, hobune)
    sellest tuleneb üheselt et VAIM on sillaks eri liikide teadvuste vahel
    ja mitte märgata seda silda?
    JÄLGIGE MU KOMMENTAARE
    J senior

  7. jaanaru
    detsember 24, 2008, 9:44 e.l.

    oluline ja intrigeeriv märkus. samas jääb pisut selgusetuks, a) kas seda eristust on t6esti tarvis, b) kas vaimu m6istet üldse on tarvis, c) kuidas oleks v6imalik seda vaimu teaduslikult uurida, d) mis oleks tema (neuronaalsed) korrelaadid, e) kuidas selgitada teaduslikult seda huvitavat “nakkamisprotsessi”. üritame siiski sellel sillal pilku peal hoida.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s