Esileht > aju ja teadvus, muu sodi > Kes on Gerd Sommerhoff?

Kes on Gerd Sommerhoff?

Kuna vend harjutab jälle karkudega käimist, siis olen töisel puhkusel Cambridge’is. Otse loomulikult üritasin ka midagi lugemist leida. Olen siit varem teinud postituse, mis oli inspireeritud Lord Adriani raamatukesest, seega üritasin ka tänavu midagi eksootilist / vana leida. Ja oh imet – lüües otsingukataloogi sisse “brain” ja / või “consciousness”, hüppab välja kolm raamatut kelleltki Gerd Sommerhoffilt, kusjuures viimane raamat, “Understanding Consciousness”, on aastast 2000. olin seisundis, mida võib väljendada nii : “??? Kes on Gerd Sommerhoff ???”. Ehk on tegu mu rumalusega? samas olen teadvuseteadusest tõesti palju lugenud – kas on selektiivne mälu? ei, Google Scholar kinnitab: seda raamatut lihtsalt praktiliselt polegi tsiteeritud, niisiis on lood nagu teaduses ikka – kui Sind ei tsiteerita, pole Sind olemas. Selgus ka põhjus, miks need raamatud Juhani college’i väikeses raamatukogus olemas on – Gerd Sommerhoff oli Trinity college’i liige. Samas, kui juba oled Trinity college’i liige, siis ei saa tegu olla päris kotikuga (vabandage väljenduse eest).

2000. aasta raamatust, mille Sommerhoff muuseas ilmutas 95. aastasena, köitis mind palju enam tema 1974. aasta raamat “Logic of the Living Brain”. taaskord hämmastav, kui paljud “tänapäevased” ajuteaduse ja teadvuseteaduse ideed selles raamatus kajavad (kusjuures kohati tundub, et need ideed on tänapäeva jahumisest tunduvalt ees ja tunduvalt selgemad). Esitlen vaid mõned:
1) millegi teadvustatud nägemine kaasneb üldisema teadvusega iseenesest – “consciousness is interpreted as awareness of surrounding objects, of the self and of the relations of the one to the other
2) aju on “ennustusmasin” – aju peamine funktsioon pole mitte tekitada kena teadvustatud pilti, vaid ennustada / oletada, mis juhtub järgmiseks, millised stiimulid tekivad pildile järgmisena, aga ka see, kuidas pilt muutub sõltuvuses mu enda tegevusest (näiteks meie sõpradest silmaliigutustest). kui ennustus ei täitu, siis tekib “üllatus” (ehk Sokolovi “mis see on” reaktsioon). arvatavasti huvitabki mind doktoritöös osati ka see, kuivõrd ennustamine (kui aju peamine funktsioon) on seotud teadvusega (ja kas üldse).
3) üks huvitav seik, mida ma varem ei teadnud, kuid mis sobib meie teadmistesse (et hoolimata silmaliigutustest on meil pilt stabiilne ja et kui silma näpuga liigutada, siis pilt kõigub) – kui lühiajaliselt halvata silmaliigutusteks tarvilikud musklid, siis hakkab pilt kõikuma, mis sest, et nüüd ju objektiivselt pilt ei kõigu (sest ajust tulevad käsud silmade liigutamiseks ikkagi ja vastav ennustus tehakse ikkagi)
4) “the picture is experienced as a picture seen by me because it changes or vanishes in consequence of movements of which I am aware that they are movements willed by me. In other words the neural basis for my self-conscious experience of seeing the picture may be conceived of as a set of expectations which have formed on internal representations of eye- or body-movements coupled with representations of the fact that the movements are self-induced movements, i.e. movements willed by me.”

Lõpuks sain sealt raamatust ka ühe toreda tsitaadi 1963. aastal füüsika Nobeli võitnud Eugen Wignerilt: “our inability to describe our consciousness adequately, to give a satisfactory picture of it, is the greatest obstacle to our acquiring a rounded picture of the world.” (minu andmete põhjal öeldud enne 1965. aastat).

Niisiis, Gerd Sommerhoffiga olen nüüd tuttav. kellega tutvun järgmiseks?

  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s