Esileht > inimlikud postitused > isiklikult …

isiklikult …

… poleks veel pool aastat tagasi osanud arvata, et maandun siin, Max Plancki Aju-Uuringute Instituudis Frankfurdis. Võiks öelda, et ühelt poolt oli soov ja lootus minna kuskile kõrgemale (sinna venna juurde halja oksa peale), aga teisalt ei oleks uneski näinud, et enda jaoks nii sobiva PhD-koha leian, kus a) saan tegeleda täpselt nende probleemidega, millega ise soovin, b) juhendajal on väga sarnased huvid minu endaga (mitte ainult teadvus, vaid ka ennustav kodeerimine), c) on palju füüsilist ja vaimset vabadust ja d) ka teised labori liikmed tegelevad projektidega, mis minu jaoks huvitavad on. Ega kekkama ei hakka, on ka negatiivseid pooli: i) elamine on jõle kallis, ii) Frankfurt on jube ärilinn, iii) phd-tudengite selektsioon laseb kohati läbi ka mitte kõige nupukamaid vendi (ise olen seal kriitilise piiri peal). Aga mainitud eelised olid lihtsalt boonused, sest ka nendeta oleks Frankfurti MPI väga tugev asutus, kus on 1) palju väga tarku ja väga andekaid inimesi, 2) tohutult finantsilisi vahendeid teaduse toetamiseks, 3) maailmakuulus neurofüsioloogia osakond, mida juhatab 4) Nobeli-hõnguga Wolf Singer, Saksamaa üks kuulsamaid ajuteadlasi. mis siin veel soovida?

Esimesed päevad on möödunud “käed-jalad-täis-tegemisi”, sest saksa paberimajandus on julm nagu alati ja siin, Frankfurdis, oma tippvormis. lisaks sellele olen pidevalt elamiskoha-otsinguil ning üritan ümbritsevaga tutvuda. elan praegu MPI “külalistemajas”, kust mind kahjuks kuu aja pärast välja tõstetakse. loodetavasti mitte tänavale! aga siin elada on optimaalne, sest instituuti on … 50 meetrit. teadustööd teen hoolega ja küllaltki hea hooga – loen kogu aeg mingeid artikleid ja pidasin juhendajaga juba ka kerge miitingu oma phd-töö teemade kohta. täna hommikul oli ka “journal club”, kus ehk esimest korda tõesti tundsin, et see siin on äge koht, kui tüübid lihtsalt Science’is ja mujal väga kõrgel ilmunud artikleid ette võtsid ja üheskoos konstruktiivselt nende nõrku punkte kritiseerisid. lisaks on nädalavahetusel sõit Ringbergi lossi (http://www.schloss-ringberg.de/english/galerie.htm), kus toimub osakonna teadusüritus, mille raames üritatakse üheskoos ette ja läbi võtta kõikvõimalikud aju rütmidesse puuduvad faktid ja teooriad (kannan sellest pärast ette ka blogis). ka selleks pean (ja tahan) valmistuda.

üldiselt on aga lugu nii, et ma palju neid isiklikke ja inimlikke postitusi siia teha ei taha. ja lugu on ka nii, et kuna ma nüüd siin aju-uuringute keskuses olen ja psühholoogia pealt rohkem ajuteadustele vahetusin, siis ehk vajub ka blogi raskuskese rohkem sinnapoole. see tähendab, et tekstid lähevad keerulisemaks, aga lõppude lõpuks on aju see organ, mida me mõistma peame, et mõista iseennast, teadvust ja kõiki neid toredaid fenomene, mida blogis seni kirjeldatud on. teadvus, visuaalsed illusioonid, tähelepanekud tähelepanu kohta ja kõik muu on väga äge, aga veelgi ägedam on ju aru saada, kuidas nad ajus tekivad, mõistmaks, mis need nähtused ja konstruktid tegelikult ON. Edu kõigile, kes iseendast, teadvusest ja ajust aru saada tahavad ja üritavad. edu teistele ka!

  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s