on ostsillatsioone ajuta, kuid mitte aju ostsillatsioonideta

niisiis, kokkuvõte olulisimatest Ringbergis diskuteeritud punktidest:

* aju struktuuri ja ehituse tõttu tekivad seal igal juhul ostsillatsioonid (nii üksikneuroni kui ka populatsiooni tasemel)

* kui ostsillatsioonid juba tekivad, siis oleks mõistlik oletada, et aju neid ka kasutab

* mõningad funktsioonid võiksid olla: informatsiooni suunamine, informatsioonitöötlusele ajaraami andmine, salientsuse tõstmine

* ajus tekivad ostsillatsioonid eelkõige pidurduse ja erutuse omavahelise interaktsiooni tulemusena

* ostsillatsioonide juures on olulised pea kõik parameetrid: sagedus, amplituud, faas, sünkroonsus, rising time

* on küllaltki ebaselge, millises suhtes on omavahel rakusisesed ostsillatsioonid, lokaalsed väljapotentsiaalid, EEG / MEG

* edasine uurimustöö peab eelkõige näitama, kuidas on ostsillatsioonide abil võimalik kiiresti ja paindlikult vahetada ühest stabiilsest seisundist teise

* ostsillatsioonide ja sünkroonsuse omavaheline suhe pole selge

* sünkroonsuse kausaalset funktsionaalsust on näidatud kõigest kolmes töös (ühte neist teadis keegi idabloki esindaja professor Singerile meelde tuletada)

tsitaadid ässalt:

* WS: “There are many ways to get hallucinations”

* WS: “The brain is entertaining itself all the time”

* WS: “Still nobody really knows what these top-down connections are doing”

* WS: “It maybe helps to think like a neuron”

* WS: “This damn consciousness question”

mõned uurimissuunad:

* kuidas ja kas on omavahel seotavad Bayesi mudel ja ostsilleeriv ajuaktiivsus

* inimestel on indiviidile spetsiifilised gamma-sagedused (ka ahvidel on) = kas see erinevus gamma-sageduse kõrguses on seotud näiteks IQ või mõne muu mõõtega? (st kas näiteks targematel inimestal on kõrgem gamma-sagedus, kuna nende aju töötab kiiremini?)

* tuleks teha lokaalset ja globaalset sünkroniseerimist uuriv töö, kus muutujaks on ajuseisund (ärkvelolek, NREM uni, REM uni, üldnarkoos)

* arendada tehnoloogiaid ostsillatsioonide mõõtmiseks, tulemuste analüüsimiseks ja modelleerimiseks (näiteks hakkavad nad nüüd MPIs selle valgustriki abil ostsillatsioone ajus kunstlikult tekitama)

meie grupi lõppsõna:

maybe it is not binding by synchrony, but synchrony by binding?

Advertisements