Jaani plats ja Felipe teadvus

olen nüüd paar päeva eemal olnud, kuna arvutil taaskord peaaegu õnnestus enesetapp – pidin talle operatsioonisüsteemi uuesti peale installima ja mõtlesin, et küll oleks tore, kui see inimestega samamoodi käiks (aga sellest mõni teine kord lähemalt).

eile oli põnev. eelkõige järgmises lõigus kirjeldatava pärast, aga ka seetõttu, et korraldasime eile asju meie bürooruumis ümber – nõndaviisi, et mulle juba hakkab tunduma, et seal saab töötada. tegin enda jaoks puhtaks umbes 2 ja pool meetrit lauda akna all; aken vaatab Frankfurdi kesklinna ja Maini jõe poole (mõlemad on näha), käib lahti ka. praegu on veel ainus probleem, et arvuti on alles tellimisel ja nagu ma ise nalja tegin “for christmas”. seni on mul mingi vana win 2000 masin, mis mind väga aktsepteerida ei taha (kuigi mina olen sõbralik), seega teen praegu peamiselt tööd siin oma külalistemaja toas, oma hingeravi läbinud laptopi taga.

Felipel on Mac. teate küll – see ilus valge. töötab ka. “throw windows to garbage,” oli ta kommentaar mu arvutimuredele. eks ta vist õigus ole. üks teine sõber soovitas arvutile paigaldada Linuxi, ilmselt Felipe lauset Windowsi kohta mõtetes korrates. Igal juhul on Felipel ka plaan valmis. teda huvitab teadvuse ajastamine, aga natukene teise nurga alt kui me seni rääkinud oleme. nimelt on (veel üks) väga lihtne küsimus: kui me näeme midagi, näiteks punast madalat kolmnurka, millel on peal horisontaalsed jooned, siis kas me teadvustame kõiki neid omadusi korraga või on võimalik, et esiteks teadvustame “midagi oli ekraani paremal pool”, siis “see oli punane”, siis “see oli kolmnurk” jne?? seda on raske testida, kuid Felipe plaan on järgnev: näidata objekte (millel on viis eelpool kirjeldatutele sarnast omadust) ülilühidalt, kuid varieeruva ajaga: 5-100 ms ; seejärel küsida katseisikult “mis värvi see objekt oli”, “mis kujuga see objekt oli” jne. iseenesest lihtne mõte. tahetakse vaadata, kas on nii, et näiteks 5 ms peal teadvustad ainult ühte-kahte omadust (positsioon, kuju), aga 100 ms peal juba kõiki. lisaks tahetakse uurida, mis juhtub siis, kui näiteks ühe omaduse alt-üles salientsust muuta (teha tuhmist punasest erepunane) või kui ülalt-alla suunatud tähelepanuprotsessidega mõnda omadust toetada (enne objekti esitamist küsida “punase objekti”) kohta. Minu esialgne kriitika oli, et objekti ilma maskita näitamine viib selleni, et ei tea, kaua objekti süsteemis töödeldi, samas pidin nõustuma, et objektiivselt on siiski 5 kuni 100 ms erinevad ja arvatavasti on nad ka süsteemis erineva pikkusega (olenemata sellest, kui pikalt neid ajus tegelikult töödeldakse). ma ei jätnud jonni: viitasin tuntud fenomenile, et alla 100 ms esitatud objektid on kõik subjektiivselt umbes 100 ms pikkuse kestusega, kuid seejärel leidsin ise, et oleks huvitav vaadata, kas objektiivsed katsetulemused (vastuste õigsus) on rohkem seotud objekti subjektiivse või objektiivse kestusega. ühesõnaga minu arvates võib proovida küll. aga teie arvates?

Jaanil on ka plaan. tegelikult lausa kolm (vanadega kokku viis). ühte neist tutvustan järgmisel esmaspäeval ka oma grupile, aga enne postitan muidugi siia ka, et saada konstruktiivset vastukaja. pange püssid valmis!

  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s