Esileht > teadvuseteadus > õpime teadvustama!

õpime teadvustama!

teadvuseteaduse küsimusi vastata üritavates eksperimentides osalemine on tihtipeale suhteliselt ärritav ja piinarikas: esitatakse ülilühidalt mingeid sihtobjekte, mille niigi viletsat nägemist segatakse veel vahetult pärast sihtobjekti samas kohas esitatud teise objekti (ehk maskiga) ja kõige tipuks nõutakse selle esimese objekti identifitseerimist!! kui aga ülesannet jätkata ja korrata ja uuesti teha, kas siis muutub esimese objekti nägemine lihtsamaks? kas teadvus on treenitav?

Just sellele küsimusele on kolleegid laboris üsna mitmes (minu arvates isegi liiga mitmes) katses vastust otsinud. Taktika on järgnev: erinevate sihtobjekti ja maski vaheliste tingimuste seast otsida välja selline tingimus, kus katseisik ei näe objekti ja vastab juhuslikult (kas ruut või romb – juhuslik tõenäosus õigesti vastata on 50). Seejärel võetakse ainult see ajaline tingimus (mis on algul täiesti tüütu, sest ei näe ju midagi) ning treenitakse sellega 5 päeva (iga päev tund aega). tulemused näitavad, et katseisikute tulemused paranevad – nad vastavad rohkematel kordadel õigesti ning nad ka näevad objekte paremini.

Olin küllaltki skeptiline tulemuste usaldusväärsuses, kuna katseisikud saavad 2 euri rohkem, kui nad päevast päeva oma tulemuslikkust 10% tõsta suudavad: optimaalne äriplaan oleks teha esimesel päeval võimalikult kehvasti ja iga päev suure sammuga paraneda. Osati sellel põhjusel tahtsingi ise ka katses osaleda (raha kolleegidele muidugi ei anta). Olin natuke probleemne katseisik, kuna mul päris “halba” tingimust polnudki – halvimal korral panin ikkagi 57% õigesti. (Ei pea end eriliseks teravsilmaks, vaid arvan, et kogu katse vältel saadud väga heades tulemustes oli süüdi – nagu ikka – varasem kogemus: olen teinud ju tuhandeid katsekordi maskeeritud stiimulitega).

Õppida suutsin ka: viiendal päeval lõpetasin selles samas tingimuses pea 90% peal. Lisaks nägin objekte teadvustatult paremini – kui algul vastasin “kõhutunde” järgi, kuna teadsin, et sellises olukorras võib teda usaldada, siis viimastel päevadel tekkis sihtobjekt mu silme ette küllaltki selgelt. Seega, kuna oma silm on kuningas – teadvustamine on õpitav!

Rubriigid:teadvuseteadus
  1. öökull
    märts 11, 2009, 1:26 p.l.

    esimene pähetulev hüpotees: isikud ei õpi mitte otseses mõttes paremini nägema sihtstiimulit, vaid õpivad looma parema aktivatsiooniseisundi õigeks hetkeks enne stiimuli esitamist (või mingi üldise optimaalse erutusseisundi). See tähendaks nt fooni-EEG on-line monitoringu vajadust, pre-target EEG või MEG mõõtmist vmt.

  2. Jaan
    märts 13, 2009, 9:37 e.l.

    pean vaatama, kas seda lihtsat selgitusideed on testitud, aga muidu oleks seda võimalik teha lihtsalt katsekordade vahelisi ajavahemikke manipuleerides (kui need on juhuslikud, siis ei ole lihtne kasutada ajalist mehhanismi)

  3. öökull
    märts 13, 2009, 12:54 p.l.

    teadlikku ajalist mitte, aga teadmatult optimaalse aktivatsiooniaja teooriat võib siiski võimaluseks pidada

  4. jaanaru
    märts 13, 2009, 3:28 p.l.

    “esimese isiku” perspektiivist tundus mulle, et treeningu tõttu kas 1) mask muutus nõrgemaks või 2) sihtobjekti signaal muutus tugevamaks, igal juhul teadvuses ei tekkinud mul mitte see, et ma oleksin selgelt näinud esiteks sihtobjekti ja teiseks maski, vaid ma nägin ainult ühte objekti – sihtobjektist suuremat sihtobjekti kujulist stiimulit. (sihtobjektid olid ruut ja romb, mask koosnes metakontrasti jaoks tavapärasest suuremast ruudust + rombist)

  5. ökul
    märts 13, 2009, 9:32 p.l.

    ehk on bainding?! mõned tunnused (suurus) maskilt, mõned tunnused (kuju) sihtobjektilt?

  6. jaanaru
    märts 13, 2009, 11:00 p.l.

    jah, vähemalt teadvustatult näis see nii olevat. ja miks mitte? (olgugi et autorid vist ise sellist selgitust ei kaalu.) aju taipab, et küsitakse sihtobjekti omadust “ruut” vs “romb” ja teeb kõik, et seda omadust teadvusesse tuua, kaasa arvatud seda salakaubana teise stiimuli (maski) sisse sokutades.

  7. jaanaru
    september 25, 2009, 8:19 p.l.

    see töö on nüüd ilmunud siin: http://journalofvision.org/9/10/18/article.aspx

  8. Bachmann
    september 26, 2009, 3:01 p.l.

    Töö on päris hea ja ilmselt küllaltki oluline. (Siiski vt eelnevat Jaani ja öökulli arvamustevahetust võimalustest, mis on autoritel jäänud testimata.) Siinkohal tahan mainida veel ühte katteta jäänud ja kontrollimist vajavat võimalikku hüpoteesi:
    Kui me tähelepanelikult vaatleme seda, kuidas hele peenejooneline target-ruut või hele peenejooneline target-romb maskeeriva stiimuli tumeda peenejoonelise ruut-rombiga lõikuvad ning kujutame ette seda lõikumist hästi suurena, siis lõikumine moodustab erinevad lokaalsed väikesed kujundikesed sõltuvalt sellest, kas esitati target-romb või target-ruut. (Vt artiklit!) Kuna alla 100 ms ajaintervallide puhul kehtib Blochi seaduse abil kirjeldatav heleduse ajaline integreerimine, tähendab see seda, et hele peenejooneline target integreerudes tumeda peene maskijoonega põhjustab lokaalse väikepiirkonna kontuuride lõikumiskohal, mille resulteeruv heledus on suurem kui nendel maski peenjoone aladel, kus lõikumist pole. Et aga ruudu ja rombi puhul need lokaalsed väikesed lõikumisest tekitatud heledamad trapetsikesed on erinevad (aidates eristada, milline oli selle joone orientatsioon, mis maskijoont lõikas) on võimalik selle järgi järeldada, milline oli maskeeritud objekt — romb või ruut. Seega tähendab õppimine võib-olla mitte niivõrd teadvustamisselguse suurenemist, vaid vilumuse arnenmist, kus õpitakse paremini tähelepanu pöörama lokaalsetele tunnustele, mis aitavad kergemini JÄRELDADA, milline pidi olema target. (Ehk see ongi Jaani kirjeldatud suurem objekt, mis ilmub kujutluses.) Selline seletus vastaks ka Gibsonite tajuteooriale, kus rõhutatakse pertseptiivset õppimist mitte teadvuse sensitiivsuse kasvu terminites, vaid selle kaudu, et isik õpib paremini välja npiima neid kriitilisi tunnuseid paljude teiste hulgast, mis on head eristamiseks. Enne ta neid tajus ka, aga ei osanud ära kasutada või nende kasulikkusest aru saada.
    Kui nüüd keegi ütleb, et 0.02 kraadi on liiga väike suurus, et kohalikud heledamaks integreeritud trapetsikesed kiire esituse puhul eristatavad oleksid, siis mul on ka vastuargument. 0.02 deg joonepaksus tähendab moodustuva trapetsi umbes kaks korda suuremat mõõtu (0.04 deg), samas kui inimese silma võime ruumis valgusgradiente eristada on mõõdetav mitte nurgakraadides ega isegi mitte -minutites, vaid sekundites, sellisest nähtusest nagu “hyperacuity” rääkimata. (Viimasega seoses on näidatud, et inimene suudab eristada ruumilisi erinevusi, mille vahemaa on väiksem, kui võrkkesta kahe naaberretseptori vaheline distants! Müstika see muidugi pole, sest retseptoreid on palju, nad on mosaiigis, silmad liiguvad, samplinguid samast kujutisest on palju, ning lõpuks statistiliselt saab õige tulemuse kätte.)
    Töös on muidki vaieldavaid nüansse. Näiteks Kaspar-posi imestamine selle üle, et U-kujulist maskeerimist ei saa. Ei peagi saama. Esiteks, parakontrasti ja metakontrasti kooskasutamine pole sama, mis puhas metakontrast. Teiseks, sageli, kui kasutatakse targetit, mis on väiksema kestusega kui mask, siis muutub metakontrasti funktsioon monotoonselt kasvavaks. Kolmandaks, Kaspar-poisi stiimulid pole väga puhas metakontrasti stiimul. Formaalselt võttes küll, sest suured valged alad maskis, mis ümbritsevad ruumis targeti kitsast valget ala annavad ruumilise ja kontrasti polaarsust arvestava konstruktsiooni, milles maski elemendid on targeti omade kõrval. Talupojamõistus aga ütleb: vaadakem, mida te näete, kui vaatlete targeteid ja maski ja unustate hetkeks kontrasti polaarsuse (st kas kujund moodustatakse tumeda abil heleda foonil või vastupidi). Te näete ristuvate joontega kujundeid. Polaarsust unustades on tegemist nüüd kujunditevahelise või patterniga maskeerimisega. Ka see võib olla põhjuseks, miks U-kõverat ei tule. (Klassikalistes metakontrasti töödes on target alati selles maski ruumiosas, kuhu ükski maski kontuur ega osa ei ulatu.)
    Kui ma sellistest asjadest Kaspar-poisiga mõni aeg tagasi rääkisin, siis tegi ta, nagu ei saaks asjast aru. Eks Aru võib aidata aru pähe panna😉.

  9. Bachmann
    september 26, 2009, 3:08 p.l.

    Vabandust, mitte “trapetsikesed”, vaid rööpkülikukesed, ning mitte Kaspar, vaid Caspar.

  10. jaanaru
    september 26, 2009, 3:37 p.l.

    väga hea selgitus tulemustele! see sobib kokku ka mu enda fenomenoloogilise kirjelduse ja kogemusega. siiski, tundub, et sel juhul mõjutab järeldamine otseselt mu teadvuslikku kogemust, sest ma tõepoolest teadvustasin kas ruudu või rombilaadset objekti. ei julge vist ütlema minna, muidu lastakse lahti.
    igal juhul veel üks update: esialgsete fMRI andmete kohaselt võib selles katses leida korrelatsiooni esmaste visuaalsete keskuste aktiivsuse ja objektiivse käitumisnäitaja (õige vastus / vale vastus) vahel, kuid mitte esmaste visuaalsete keskuste aktiivsuse ja teadvustamise vahel. (esmane kõlab ehk liiga “labaselt” – minu arusaamist mööda käivad mainitud tulemused V1-V4 kohta.)
    annan teada, niipea kui ka teadvuse korrelaat selles katses leitud on.

  11. endelpoder
    september 28, 2009, 11:19 e.l.

    Minu meelest on siin vaga kahtlane teha vahet taju ja jareldamise vahel. Usna levinud teooria jargi taju ongi jareldamine (Bayesian inference). Voib veel pyyda muidugi eristada teadlikku ja alateadlikku jareldamist, mis on umbes sama udune. Oppimine on opppimine, soltumata sellest, milliseid tunnuseid sa opid kasutama. Aga alati voib edasi uurida tapsemaid mehhanisme.

  12. ökul
    september 28, 2009, 12:33 p.l.

    🙂 Eks biheiviorism kestab ikka ka tänapäeval, lihtsalt selle vahega, et püütakse uurida musta kasti sees toimuva süsteemi käitumist, kuid vältida teadvuslike/subjektiivsete nähtuste uurimist.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s