Esileht > ilma teadvuseta ..., teadvuseteadus > taas Dehaene: alalävine mõjutamine

taas Dehaene: alalävine mõjutamine

kuna kohalik pealik andis esmaspäevaks ülesande lugeda ja eelkõige kriitiliselt lugeda Dehaene ja teiste 1998. aastal ilmunud tööd, siis otsustasin sellest ka siin blogis pajatada. kõrvaline ta ei ole, kuna ilmus Natures. ebaoluline ka ei ole, kuna on tsiteeritud sadu kordi. töö on lisaks keskne omasuguste uurimuste seas, mis näitavad, et teadvustaMATA stiimulid saavad siiski ajus töödeldud ja omavad efekte meie käitumisele.

mida härrad siis tegid (tegelikult oli paar prouat ka kambas)? katseisikute ülesanne oli lihtne: kui ekraanil ilmuv sihtobjekt on väiksem kui 5, siis tuleb vajutada vasakut nuppu, kui suurem, siis paremat – näiteks kui tuleb ekraanile sihtobjektina kas “1”, “4” või “Üks” või “Neli” (muidugi prantsuse keeles), siis vajuta vasakut nuppu; kui tuleb kas “6”, “9” või “kuus” või “üheksa”, siis vajuta paremat nuppu. imelihtne! trikk seisneb selles, et enne seda sihtobjekti ilmub ekraanil ka “praim” – objekt, mis esitatakse sellistes tingimustes, et katseisikud seda ei teadvusta. antud juhul olid praimiks täpselt samad objektid nagu sihtobjektidekski (1, 4, 6, 9 ja sama ka sõnades). miks midagi taolist teha? sest nüüd saab kombineerida praim-sihtobjekt paare nii, et vahel on praim sihtobjektiga sobiv – praim (nt “9”) on seotud parema nupu vajutamisega ja sihtobjektile (nt “kuus”) reageeritakse parema nupu vajutamisega; vahel aga on praim sihtobjektiga mittesobiv – praim (“9”) on seotud parema nupu vajutamisega, kuid sihtobjekt (nt “1”) nõuab hoopis vasaku nupu vajutamist. nüüd saab vaadata katseisikute reaktsiooniaegu ja võrrelda neid “sobiv” vs “mittesobiv” tingimusi – kas praim, mida katseisikud ei teadvusta, mõjutab nende reageerimist? jah, muidugi, ega muidu ju ei postitaks: keskmiselt on katseisikud mittesobivas tingimuses 25 ms aeglasemad kui sobivas (kui väike ajavahe! siiski on see efekt statistiliselt oluline, sest see leiti kõigi katseisikute puhul – mõnel oli see vahe ainult 2 ms, aga mõnel 43 ms, kõigil oli ta igal juhul samas suunas: reaktsioon mittesobivas tingimuses on pikaldasem kui sobivas tingimuses).

miks on katseisikud aeglasemad, kui alaläviselt esitatud praim viitab valele reaktsioonile? üks lihtne võimalus on, et alaläviselt (st katseisikutele teadvustamata) esitatud praim eelaktiveerib siiski motoorsed keskused ja kuna mittesobivas tingimuses eelaktiveeritakse vale motoorne keskus (see, mis juhib paremat kätt vasaku asemel), siis tekibki aeglustus vastamises. lihtne, kuid tegelikult küllaltki hämmastav: kas tõesti objekt, mida me ei teadvusta, suudab eelaktiveerida reaktsiooni? veel enam: selleks, et seda teha, peaks praimi ju töödeldama semantiliselt / tähenduslikult – ajuprotsessid peaksid teadvuseväliselt hindama, et “NELI” on väiksem kui 5 ja aktiveerima vasaku käe!? arvan, et sellest perspektiivist vaadatuna on aru saada, miks töö jõudis Naturesse: nad täpselt seda näidata suutsidki.

Esiteks uuriti ERPsid ning leiti, et kui praim oli sihtobjekti suhtes mittesobiv, siis oli vastusega seotud ajupotentsiaalikõveras negatiivne nihe. (asjad on muidugi keerukamad, aga lihtsustatult:) kuna vastamine ise oli seotud positiivse nihkega, siis ongi loogiline järeldada, et mittesobiva praimi poolt tekitatud negatiivne nihe enne reaktsiooni pikendab reaktsiooniaega, sest positiivsel tipul on “pikem tee tulla”. Niisiis, alaläviselt esitatud praim tõepoolest viib vale motoorse vastuse eelaktiveerimiseni! Seda, et valesti aktiveeritub saab tõesti motoorne korteks, mis on tarvilik nupu vajutamiseks, testiti lisaks ka ruumiliselt täpse fMRIga. kena!

Niisiis, alaläviselt esitatud stiimuleid töödeldakse ajus küll. ja mitte sugugi ainult sensoorselt, vaid koguni semantiliselt (kas NELI on väiksem kui 5?) ning need teadvusevälised objektid võivad viia ka reaktsiooni eelaktiveerimiseni. Vähemalt sellises ülesandes töödeldakse objekte järelikult teadvuseväliselt põhimõtteliselt sama hästi ja sama moodi nagu teadvustatult. milleks meile teadvus?

  1. Jaan
    märts 28, 2009, 1:55 p.l.

    NB: väike reklaam – meie raamatust (ptk 8.1) on võimalik lugeda ühe selle katse kriitilise punkti ja edasiarenduse kohta (seotud küsimusega, kas tõesti ka päris uued stiimulid võivad ajus teadvuseväliselt semantiliselt töödeldud saada ja reaktsioonipraimimiseni viia)

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s