Miks magada?

Uni on teadvusega seotud otseselt: sügava une ajal teadvus kaob. Aga lisaks on uni teadvuse küsimusega seotud ka ühel ülevamal põhjusel: mõlemad probleemid (mis on teadvus? Miks me magame?) on põnevad, seni lahendamata ja mitmete arvates bioloogia ja teaduse suurimate küsimuste hulka kuuluvad.

Nii alustab ka maailma ühe tuntuima teadusajakirja Science kolumnist tänast une funktsioonile pühendatud uudiselõiku: „The purpose of sleep is one of the toughest puzzles in biology“. Kunagi ammu blogi algusaegadel oleme natuke unest ka kirjutanud ja ette hoiatanud, et tema funktsioonist rääkima hakkame. Tänane ajakirja Science väljaanne annab selleks hea põhjuse.

Klassikalised teooriad ütlevad, et uni on selleks, et kokku hoida energiat ja et tal on spetsiaalne roll õppimise ja mälu jaoks. Viie aasta eest pakkusid aga Giulio Tononi ja Chiara Cirelli välja uue hüpoteesi – une ajal vähendatakse ajus sünapside (ühenduste) suurusi, mis aitab nii vähendada energiatarbimist kui ka paremini salvestada mälusisusid (sügava une ajal on ajus mõõdetavad suured deltalained – need viitavad, et palju neuroneid korraga on aktiivsed ja seejärel mitteaktiivsed, rahuliku rütmiga. see fenomen viiski Tononi mõttele, et ehk toimub ajus sügava une ajal sünaptiliste ühenduste ühtlane vähendamine – kui kõike vähendatakse, siis jäävad päeva ajal õpitud asjad ikkagi “mällu”, sest need ühendused jäävad ikkagi suhteliselt tugevamaks)

See teooria on väga elegantne ja intuitiivne, kuid viis aastat tagasi polnud selle kohta veel palju eksperimentaalset toetust. Tänaseks on õnnestunud neil teadlastel koguda hüpoteesi jaoks palju väga kõrgetes ajakirjades avaldatud tõendusmaterjali ning tänases ajakirja Science väljaandes ilmus korraga koguni kaks tööd, mis mõlemad sellele ideele tuge pakuvad.

Esiteks näidati, et kui äädikakärbseid unest depriveerida (neil mitte magada lasta), siis koguneb ajju palju sünaptilisi proteiine, mille kogus vähneb siis, kui äädikakärbestel on olnud võimalus magada. Teises töös selgus, et kui äädikakärbestel on olnud tore päev palju sotsiaalse suhtlemisega (teiste kärbestega), siis sünapsite arv kärbse närvisüsteemi teatud osades suureneb ning et see arv väheneb taas une ajal.

Niisiis on paljudki, kes algselt olid Tononi ja Cirelli hüpoteesi suhtes skeptilised, sellesse uskuma hakanud. Muidugi ei selgita ta kõike – on ju ka mitu erinevat unefaasi, millel võib kõigil olla erinev funktsioon –, kuid vähemalt sügava une puhul tundub teooria tõepoolest paljulubav olevat. See on suur samm edasi une saladuste mõistmisel.

Advertisements
  1. Uku
    aprill 4, 2009, 6:30 e.l.

    Andesta mu teadmatust, aga mis on vaegmagamine. Insomnia?

  2. Jaan
    aprill 4, 2009, 8:52 e.l.

    see on palju lihtsam – Tononi lihtsalt ei saa öösel magada rohkem kui neli-viis tundi (info tuleb usaldusväärsest allikast; seetõttu ongi huvitav, et Tononi uurib und ja muuhulgas töötab ka aparatuuri kallal, mille abil inimeste und sügavamaks teha /TMS!/) … leidsin isegi vastava viite Eesti ajakirjandusest ja ühe tuttava kommentaaridega: http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=408d12ee-65da-4a33-8c21-0fb59cc7397c

  3. jaanaru
    august 6, 2013, 8:13 p.l.

    Tiit Kändler kirjutas EPLis sellest hüpoteesist kena populaarteadusliku artikli: http://www.teadus.ee/?p=4645

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s