Esileht > huvitavad küsimused, visuaalsed illusioonid > Teadvustatud nägemine – illusioon?

Teadvustatud nägemine – illusioon?

Oleme üsna palju postitusi raisanud küsimuse peale, kui palju me tegelikult korraga näeme ja mida me näeme. Nüüd raporteerin ühe ahjusooja katse kohta, mis õli tulle lisab.

Küsimus on lihtne: kui meile sähvatatakse stseen tähtedega, siis meile tundub, et me näeme kõike ja detailselt (https://teadvus.wordpress.com/2008/11/27/mida-naen-hetkega/). Samas on sellisel postulaadil probleeme selgitamisega, kuidas ja miks tähelepanuta muutused stseenides jäävad märkamata ja miks tähelepanuta jäänud gorillad ei jõua teadvusesse (https://teadvus.wordpress.com/2008/11/28/kas-hetkes-on-teadvust/). Niisiis, ehk on lihtsam ja otstarbekam arvata, et teadvustatud kogemus on üks kena HDTV illusioon – meile vaid tundub, et me näeme teadvustatult kõike.

Kuidas seda testida? Prantsuse kolleegid (Gardelle et al., ENSist, keda huvitab) kasutasid teada-tuntud katseparadigmat: katseisikutele sähvatati ülilühidalt 12 tähte, mis paiknesid kolmes reas ning millele järgnes auditiivne signaal, märkimaks, millist nendest ridadest tuleb raporteerida. Ühesõnaga – vilksatatakse 12 tähte ja seejärel kõlab toon, mis annab märku selle kohta, millise rea tähti nimetama peab. Trikk seisnes selles, et katseisikule ei näidatud selle 12 tähe hulgas mitte ainult tähti, vaid vahel ka erisümboleid nagu smiley (:) kokku 19 erinevat Wingdings sümbolit) või pseudotähti (tähed, mis olid kas 90, 180 või 270 kraadi keeratud). Oluline oli see, et katseisikud teadsid, et vahel tulevad trikksümbolid, aga esimeses katses ei teadnud, et ekraanil võib olla ka pseudotähti. Põhiline väide nende poolt, kes arvavad, et me kõike korraga näeme, on see, et ka tähed, mis ei kuulu raporteeritavate hulka, on teadvuses. Seega peaksid seekord teadvuses olema pseudotähed. Seda uuriti nüüd nii: vahel esitati katseisikutele kuni 8 erinevat tähte / sümbolit / pseudotähte, mille hulgast katseisikud pidid valima tunde järgi need, mida nad enda arvates teadvuses nägid.

Tulemused: Katseisikud nägid kenasti erisümboleid, kuid huvitaval kombel ei näinud pseudotähti – keeratud tähtede asemel väitsid katseisikud nägevat nende õigetpidi paiknevaid vorme (st pööratud d puhul nähtigi päriselt d’d). Seega näevad katseisikud seda, mida nad ootavad – kas tähti või trikksümboleid. Kui ekraanil on pööratud täht, siis seda teadvustatult ei nähta, isegi kui katseisikud väidavad nägevat kõike. Pööratud tähe asemel nähakse tema õigetpidi asetatud vormi.
Teises katses öeldi katseisikutele, et nad võivad näha ka pseudotähti. Lisaks näidati neile kõiki võimalikke pseudotähti. Seejärel tehti eelpool kirjeldatud katse uuesti. (nagu tabelitest selgub,) leiti, et katseisikute informeerimisel polnud vähimatki efekti: seekord nägid katseisikud katse mõlemas osas pseudotähti juhuslikust paremini ja ei näinud nende õigepidi asetsevaid vorme. seega ei õnnestunud autoritel oma esimese eksperimendi kena fenomeni korrata (märgakem lisaks, et mõlemas katses kasutati üle 20 katseisiku katse kohta!)

Autorite interpretatsioon: katseisikutel oli illusioon, et nad näevad kõiki tähti (ja erisümboleid) ja see peab olema illusioon, sest tegelikult ju vahepeal näidatakse ka pseudotähti. järelikult meie fenomenaalne teadvus on tõepoolest aju poolt konstrueeritud kena illusioon. teadvuslik kogemus põhineb osalisel informatsioonil, mis on täiendatud mäluteabe, ootuste ja ennustuste põhjal. kui vaatate oma toas ringi ja näete korraga kõike, siis on see pelgalt illusioon – nägemismeele kaudu tulevast tegelikust informatsioonist näete te vaid tühist osa, ülejäänu on aju poolt “leiutatud”.

kriitika: autorid kasutavad oma töös vilksatatud tähtede järel maskeerivat stiimulit, et “välistada visuaalset püsivust võrkkestal”, mis on kahtlane kahel põhjusel: 1) maskeerimine mitte ainult ei lõhu protsesse võrkkestal, vaid ka ajus ja 2) me tahame uurida tegelikku fenomenaalset teadvust, mis argielus toimub ilma katselise maskeerimiseta. Osati selle maskeerimise tõttu on põhjustatud ka minu teine kriitika: tähtede äratundmistase prantslaste katses oli tunduvalt madalam kui klassikalistes ikoonilise mälu katsetes, viidates sellele, et prantslaste töö ei ole otseselt teiste klassikaliste töödega võrreldav ja ei suuda ilmtingimata nende tulemusi ka selgitada. Lõppude lõpuks – isegi kui fenomenaalne teadvus on illusioon, siis on see illusioon just see, mida me näeme – selle uurimine, kuidas see illusioon tekib (= kuidas aju meie teadvustatud kogemuse konstrueerib) ei saa olla kuidagi madalam või teisejärgulisem kui mingi ühe spetsiifilise objekti neuronaalsete korrelaatide otsing. Sellegi poolest on prantslaste töö hea, kuna ta tutvustab meetodit, kuidas teadvuslikku kogemust ja selle illusoorsust uurida.

Allikas: Gardelle et al., in press, Consciousness & Cognition

  1. Jaan
    aprill 18, 2009, 4:54 p.l.

    kuradi jama – kuna kolleeg tahtis seda peiperit minu soovitusel esmaspäeval journal clubis esitada, siis vaatasin nüüd kohusetundest lisaks artikli lugemisele tähelepanelikult ka tabeleid ja jooniseid. selgus kohutav asi: kogu see töö on ju puhas õhuloss, tekst ajab lugejale lihtsalt kägu, autorid ei suuda oma enda “illusiooniefekti” teises katses korrata ja näitavad tegelikult täitsa vastupidist efekti, kuid see jääb välja nii abstractist kui ka kokkuvõtvast diskussioonist. ühesõnaga mu poolt raporteeritud tulemused on suures osas jama, aga eksiteele ajas autorite tekst. CC toimetuskolleegium on ju muidu päris kõva, nii et tekib küsimus, kes selle jura läbi lasi (näiteks laused diskussiooniosas, kus kirjeldatakse eksperimentide tulemusi, on valed ja valedele järeldustele juhatavad, mistõttu ka siinkirjutaja ämbrisse astus)

  2. jaanaru
    aprill 18, 2009, 4:59 p.l.

    see kõik otse loomulikult ei õigusta seda, et ma ise esimesel korral lohakalt lugesin, aga nii see kahjuks vahel on – artikleid on palju, tegemist on ka palju, aega on vähe. vabandan eksitavate tulemuste postitamise eest: teises katses selgub, et katseisikud näevad küll pseudotähti ja EI NÄE nende õigetpidi pööratud kujutusi (ja seda juba esimeses osas, enne seda, kui neile on pseudotähtedest räägitud, st kui katse on analoogne esimesele katsele => seal peaks tulemusi replitseeritama ja mitte neid täielikult ümber pöörama.) nüüd on vead ka postituse tekstis parandatud.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s