Esileht > teadvuseteadus > Üleskutse: teadvusmuljed üldnarkoosist ärgates

Üleskutse: teadvusmuljed üldnarkoosist ärgates

Professor Bachmanni üleskutse kõigile blogi lugejatele:

Üliõpilane Julia asub tegelema lihtsa küsimusega sellest, millised on anesteesiaseisundist (post-operatiivne) ärkavate inimeste esimesed teadvusmuljed. Muidugi on selle teema juures üks metoodilistest probleemidest see, kas me fikseerime tõepoolest esimest muljet või ikkagi põhiliselt mälu sellest varasemast muljest (või isegi hilisemat konfabulatsiooni või fantaasiat). Aga ega see viimane küsimuski ebahuvitav pole.
Seega: kui blogilugejate hulgas on kedagi, kes on üldnarkoosi kogemusega ja kui ta mäletab oma kõige esimest teadvusmuljet pärast ärkamist, võiks sellest blogis kommentaaride all kirjutada. Samuti oma tuttavate hulgast selliseid esimese isiku perspektiivist saadud kogemusi koguda ja vahendada. Üliõpilane Julia oleks kindlasti tänulik selise lisainfo eest.

Rubriigid:teadvuseteadus
  1. jaanaru
    aprill 19, 2009, 11:24 e.l.

    projekt on huvitav ja mõttekas (vist sai isegi koos midagi sarnast kunagi arutatud). minu küsimused: kuidas on plaanis seda esmast teadvusmuljet uurida? st ühelt poolt milliseid küsimusi esitatakse patsiendile ja teiselt poolt – milliseid teadvuse aspekte üldse uurida tahetakse?

  2. jaanaru
    aprill 19, 2009, 3:54 p.l.

    küsimus: kuivõrd erineb üldnarkoosist ärkamine sügavast unest ärkamisest?? (mille poolest ta erineb??)
    muidu võiks ju paralleelselt uurida ka seda, kuidas teadvus sügavast unest ärkamisel tekib ja muutub? (tuleks inimesi lihtsalt sügavast unest äratada ja neile samad küsimused esitada)

  3. kristjan
    aprill 20, 2009, 9:11 e.l.

    Rääkisin just ühe tüdrukuga, kes ärkas üldnarkoosist mõned aastad tagasi. Ta ütles, et ta praktiliselt ei mäleta midagi, aga kaks mõtet siiski sain:
    – Algul kui ta silmad avas, siis ta ei saanud/tahtnud/osanud silmi liigutada vaid vaatas ühte punkti ja nägi natukene ümbrust, aga veel ei saanud aru, et mis toimub.
    -Pärast üldnarkoosi nägi ta pikalt unenägusid, mis olid väga reaalsid ja segasid päris elu.

    Kuid muidu selle blogi ühel autoril Juhanil peaks olema isegi mitu sellist kogemust ja mäletan kuidas ta on neid ka kirjeldanud, et see on päris naljakas kogemus.

  4. Andres
    aprill 20, 2009, 10:42 e.l.

    mõneti arvan, et narkoosist ärkamine jääb meelde ainult siis, kui see ärkamine mingil määral üllatav = meeldejääv oli
    ma ise mäletan, et esiteks oli tunne ärkamise kohta ja sellele järgnes üha enam selgemaks muutuv pilt palatist ja omastest
    narkoosi alla langedes on meenutus sellest, kuidas pilt silme ees ühte punkti kokku vajus, ühesõnaga suur pilt vähenes punktiks
    ehk on abi

  5. kaie
    aprill 20, 2009, 9:23 p.l.

    Esimene mälestus on alles taastumisruumist, isegi kui operatsioonitoas üles äratati, siis seda ei mäleta. Seal oli hästi naljakas, sest kõrvalvoodites kõik sonisid.

  6. Bachmann
    aprill 21, 2009, 10:10 e.l.

    Aitäh esimeste kirjelduste eest. Nendest on kasu; eriti siis, kui rohkem koguneb.
    Vastused Jaani küsimustele:
    1.kuidas on plaanis seda esmast teadvusmuljet uurida? st ühelt poolt milliseid küsimusi esitatakse patsiendile
    Kahjuks seda blogis ei saa veel arutada, kuna mõni uuritav või tema lähikondlane saaks liiga palju ehk eelmõjutusi või ka järelmõjutusi. Suhtleme e-kirjas.
    2. ja teiselt poolt – milliseid teadvuse aspekte üldse uurida tahetakse?
    Sama mis p. 1. Väga üldiselt: seoses mikrogeneesi problemaatikaga.
    3. küsimus: kuivõrd erineb üldnarkoosist ärkamine sügavast unest ärkamisest?? (mille poolest ta erineb??)
    Väga asjakohased ja tähtsad küsimused. Erinevusi: (a) teame hoopis täpsemalt, mis oli teadvusseisundi taandumise põhjuseks kõikidel subjektidel (kindlad anesteetikumid oma tüüpilise mõjuga aju süvastruktuuridele), (b) tüüpolukord, mis sarnane kõikidele subjektidele (haigla, operatsioon, sellejärgne keskkond, mured tervise pärast jmt), (c) ärkamine “vaevalisem”, aeglasem, kulgemise poolest ajas rohkem “lahti harutatud”, (d) eksistentsiaalne eriline olukord, kus psüühika süvatasemetel ehk olulisem roll ilmneda või mõju avaldada, (d+)….

  7. Margus
    aprill 22, 2009, 12:20 p.l.

    meenub ka, et esiteks lihtsalt nägin seda, mis mu silme ees toimus ja alles hiljem tuli arusaam, mille ja kellega tegu on

  8. kaspar korjus
    aprill 25, 2009, 12:26 p.l.

    Olen kaks korda üldnarkoosi kogenud. Mõlemal korral rangluumurru tõttu. Esimene kord 2004. aasta kevadel. Teine kord 2007. aasta suvel.

    Kogemustest mäletan ainult niipalju, mida ma emale olin neid pärast operatsiooni kirjeldanud. Mõningal määral kattub ka Kristjani tuttava tüdruku kogemusega. Seda piiri on väga raske paika panna, millal lõppes unenägu ning algas reaalsus. Teatud momendil unenägu kattus ka reaalsusega.

    Kattumise moment oli päris hirmus, sest ma arvasin, et olen ikka veel operatsiooni laual ning narkoosi mõju on üle läinud. Tahtsin nii väga arstidele teada anda, et ma olen jälle reaalsuses tagasi, aga ei suutnud. Sama aeg olin mingil määral ka unenägudemaailmas. Unenäomaailm teostas kõik mu kartlikud mõtted ning tajusingi end operatsioonilaual olevat.

    Eks see kõik toimus muidugi väga väikese aja jooksul. Pakun 5-10 sekundit. Pärast mida õde küsis, kas tunnen valu ning suurest hirmust vastasin, et jah, väga valus on, mille tulemusena sain uue valusa süsti.

  9. Renate
    aprill 25, 2009, 1:12 p.l.

    Ka mina olen kaks korda üldnarkoosist ärganud. Mõlemal korral kujunes esimene ärkamine traumeerivaks, sest mul oli veel toru kurgus ja ma ei saanud hingata.
    Huvitav on aga ehk hoopis see, et ma mõlemal korral sain juba täpselt aru, mida mu ümber räägiti, aga ma ei teinud silmi lahti. Lebasin operatsioonilaual ja kuulsin, kuidas õde näiteks oma tütrest rääkis. Alles natukese aja pärast panin tähele, et ma ei saa hingata. Kuna ma aga silmi ikka veel lahti ei teinud, märgati mu muret alles siis, kui ma juba hapnikupuudusest tõmblema hakkasin.
    Peale selle valdas mind pärast mõlemat operatsiooni tugev tung püsti tõusta, mida ma ka suure vaevaga tegin.

  10. Bachmann
    aprill 27, 2009, 10:31 e.l.

    Aitäh uute kirjelduste eest.

  11. Psühhotudeng
    juuni 28, 2009, 8:11 p.l.

    Olen samuti 2 korda narkoosist ärganud: tuju oli mõlemal korral suurepärane – nagu oleks olnud kõige parem uni. 1. korral oli esimene mõte: “Kas ongi kõik, kas ongi läbi see suur asi (operatsioon)?” (millegipärast tekkis sarnane tunne, nagu lapsepõlves hommikuti sügavast unest ärgates). Ja mul oli selline tunne, et kahju, et ma ei viibinud operatsiooni juures.
    2. korral oli mul vahetult peale ärkamist samuti väga hea enesetunne (rõõmus tuju ja pea (mõte) oli väga selge, mille järel vaatasin silmadega ruumis ringi ja seejärel hakkasin mõtlema, et kohe varsti peaks opereeritud kurk valutama hakkama. Proovisin neelatada, kuid erilist valu ei tundnud. Küsisin arstidelt-õdedelt, kas valu läheb tugevamaks. Saades vastuse, et ei lähe, olin imestunud, et kuidas saab kurgumandli opi järgselt nii nõrk valu olla.

  12. Psühhotudeng
    juuni 28, 2009, 8:17 p.l.

    Lisan veel, et teisel narkoosi-korral äratati mind üles, kuigi oleksin tahtnud veel edasi magada. Lootsin, et mul lastakse edasi magada ja ütlesin, et “Mul oli nii hea uni”.

  13. Bachmann
    juuni 30, 2009, 8:43 p.l.

    Aitäh jällekord! Kogu tasapisi täieneb.
    Üks on küll juba praegu selge — individuaalsed erinevused on üsna märgatavad.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s