Esileht > ajuteadus, silmaliigutused ja teadvus > taas sõbrad? mikrosakaadid ja gamma

taas sõbrad? mikrosakaadid ja gamma

Siin töötamine ja tegelemine omab vahel plusse: kuuleb ja saab lugeda töödest, mis on tehtud, kuid mis pole veel avaldatud. Võtangi enda ja teiste huvitatute jaoks kokku ühe hiljutise töö, mis uuris mikrosakaadide ja gamma-sagedusliku aktiivsuse suhet üksikelektroodidega ahvikeste ajus.
Miks see on oluline? Nagu siin blogis juba maininud oleme, leiti hiljuti väga kaunis seos mikrosakaadide ja gamma-aktiivsuse vahel: mikrosakaadidega seotud muskliaktiivsus tekitab EEGs artefakti, mis „näib“ gamma-aktiivsusena. Kena seos, aga artefakt. Kõiki huvitav küsimus on, kas gamma ja mikrosakaadide vahel võib olla ka mõistlikku / tähenduslikku suhet. Sellesse küsimusse need seniavaldamata tulemused selgust toovadki.

Analüüsiti tulemusi, mida on juba kasutatud ühes Nature’is ja kahes Science’is publitseeritud töös, kuid seekord huvituti mikrosakaadidega seonduvast aktiivsusest. Leiti, et vahetult pärast mikrosakaade on gamma-aktiivsus esiteks esmases visuaalses korteksis ja seejärel V4s, mis viitab alt-üles suunatud aktiivsusele. Selle lihtsaltmõistetava aktiivsuse kõrval leiti aga ka hämmastav teine aktiivsus, mis algas 400 ms enne mikrosakaadi. Ka see seisnes gamma-aktiivsuse suurenemises ning sellele järgnes neuronite tulistamistiheduse (firing rate) langus. Oluline asja juures on see, et selline aktiivsus leiti ainult kõrgemas visuaalses keskuses (V4) ja mitte esmases visuaalses töötluspiirkonnas. Lisaks on oluline ka märkida, et see aktiivsus polnud seotud eelmise mikrosakaadiga, kuna analüüsiti ainult katsekordi, kus enne analüüsitavat mikrosakaadi teatud ajavahemiku jooksul mikrosakaadi polnud.

Töö ainus nõrk külg on see, et pole andmeid, mille abil uurida või näidata, mida see kummaline aktiivsus teeb või milliste töötlusprotsessidega ta seotud on. Võib argumenteerida, et see mikrosakaadile eelnev gamma-aktiivsus väljendab mingit aktiivset rütmilist protsessi, mis on seotud mikrosakaadi tegemisega – näiteks mingi hüpoteetiline ajusisene mehhanism, mis arvutab välja, et sisend hakkab liiga pika fiksatsiooni tõttu hajuma ja valmistab seetõttu ette uue mikrosakaadi. Sealjuures on huvitav, et mikrosakaadid ja suured sakaadid toimuvad umbes 3-4 korda sekundis, mis vastab hästi aju ühele kesksele rütmile – teeta-sageduslikule aktiivsusele. Muuhulgas on samasuguse rütmiga ka näriliste vurruliigutused, niisiis võiks arvata, et 3-4 korda sekundis toimub sisendis suurem muutus ja vahepealsel ajal toimub mitu väikest. Või siis tuleb lihtsalt tunnistada, et me ei saa selles postituses kirjeldatud tulemustest veel päris hästi aru…

  1. jaanaru
    juuli 31, 2009, 10:31 p.l.

    mainiksin statistikahuvilistele, et see töö sai blogis tutvustatud 3 kuud enne ta ilmumist. nüüdseks on ta avaldatud ajakirjas journal of neuroscience (bosman et al., 2009)

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s