Esileht > Raamat: tähelepanu ja teadvus, teadvuseteadus, TNK > kujuta ette ja muuda teadvust

kujuta ette ja muuda teadvust

kena meetod teadvuse uurimiseks on binokulaarne võistlus – kui kumbagi silma esitada erinev pilt (ühte batman ja teise Miki hiir), siis teatud tingimustes katseisikud ei näe mitte mõlemat korraga või mingit segaputru (mustas keebis ja maskiga hiirt), vaid vahel ühte pilti, vahel teist (meetodist lähemalt: raamatus lk 244). Selle meetodi abil on väga edukalt uuritud teadvuse neuronaalseid korrelaate, sest objektiivselt on ju informatsioon võrkkestal ja vähemalt osades ajupiirkondades kogu aeg sama, kuna Miki hiir on ju kogu aeg ekraanil, kuid vahepeal on teadvuses Miki, vahel nahkhiirekostüümis Bruce Wayne – võrreldes ajuvastuseid olukorras, kus Miki on teadvuses ja kus ei ole, saame midagi teada selle kohta, milliseid ajuprotsesse on tarvis Miki teadvustamiseks.

Tegelikult ma täna ajust ei räägi, Miki hiirest ka rohkem ei räägi. Teatan lühidalt hoopis seda, et Pearson ja teised leidsid eelmisel aastal, et seda, milline pilt binokulaarse võistluse tingimustes parajasti teadvuses domineerib, saab mõjutada väga lihtsal viisil: kui paluda katseisikul katsekordade vahel endale ühte või teist stiimulit (nt notsu või telefon, laenates näite Tallinna laborist) ette kujutada, siis järgneval katsekorral katseisikud suure tõenäosusega just seda stiimulit teadvuses domineerimas näevadki! Seega: kui endale katsekordade vahel silme ette notsu manada, siis teadvustub binokulaarse võistluse korral mulle just notsu. Autorid suutsid edasistes katsetes veenvalt näidata, et aktiivne ettekujutamine loob lühiajalise mälujälje, mis kallutabki võistlust ettekujutatud stiimuli poolele ning aitab teadvustada just ettekujutatud stiimulit.

See on väga vahva tulemus, sest ta näitab, et teadvus pole niiöelda alt-üles protsess, kus mingi kujutis langeb võrkkestale ja töödeldakse, kuni ta jõuab teadvusesse, vaid et teadvus on mõjutatav aktiveeritud mälusisude poolt. minu jaoks on see mõistlik ja oodatav tulemus: igapäevases nägemises on nähtav enamasti väga hästi ennustatav, seega oleks ajul mõistlik oodatavate stiimulite mälukujutisi ette aktiveerida, et töötlust kiirendada ja lihtsustada. Lisaks sellele: teadvustatud kujutis ei ole mitte ümbritseva koopia, vaid selle interpretatsioon. See interpretatsioon saab muidugi sündida ainult eelmiste teadmiste valguses. Kuna eelmised teadmised on otse loomulikult talletatud ajus, siis ongi oodatav, et need eelnevad teadmised (ehk mälu) mõjutavad teadvustamist.

Teadvus tekib ajus ja on sõltuv sellest, mis seal ajus eelnevalt salvestatud on, seega on ka ilmselge, et kaks inimest ei saa näe ühte ja sama kunstitööd samamoodi, rääkimata sellest, et nad näiteks tülini viinud asjade käigust samamoodi aru saaksid. kui inimesed seda lihtsat mõtet taipaksid, siis nad mõistaksid, et tihtipeale pole mõtet otsida, kummal on õigus, või põikpäiselt alati enda õigsusesse uskuda, kuna see sama situatsioon sai erinevate ajude erinevuse tõttu ka erinevalt teadvustatud. inimesed arvavad, et miski tõepoolest juhtus objektiivselt ja “reaalsuses”, samas kui tegelikult on alati tegu subjektiivse teadvusega, nö “virtuaalse reaalsusega”, mis on peamiselt kujundatud omaniku aju ja selles salvestatud sisude poolt – vahel võib tõepoolest korraga kõigil (oma vastavas virtuaalses reaalsuses) õigus olla!

Allikas: Pearson et al., 2008, Current Biology: The functional impact of mental imagery …

  1. anu
    juuni 9, 2009, 9:29 e.l.

    Võibolla on alljärgnev sama fenomeni kirjeldus?
    Kui paluda nii umbes 1-2-aastasel lapsel tuua mitmete asjade hulgast laual üks kindel asi, näiteks õun, siis läheb lapsel õuna leidmiseks lapsevanema jaoks närvesöövalt kaua aega, kuigi kõik need asjad on otse lapse nina all. Kuid kui õun anda lapsele ja küsida, mis see on, siis laps tunneb ära, et õun. Niiet asi pole selles, et laps ei tea.

    Ja kas siinkohal ei saaks tõdeda, et me näeme maailma sellisena nagu me teda näeme JUST SELLEPÄRAST, et me väikelapsena õpime maailma sellisena nägema(interpreteerima) nagu inimkond iidamast-aadamast saadik on õppinud maailma nägema (interpreteerima)?

  2. jaanaru
    juuni 9, 2009, 12:03 p.l.

    ma arvan, et me tõepoolest näeme just nii nagu me näeme seetõttu, et meie ajud on õppinud ja harjunud nii nägema.

  3. Tonu
    juuni 27, 2009, 8:47 p.l.

    … alt-üles protsess on mõjutatav aktiveeritud mälusisude poolt

    Jaan, kas Jeff Hawkinsi hierarhilis ajalist mäluteooriat (ta on küll vist piiritletud komputatsioonilise tehisintellekti teooriana) võib ka pidada ajutegevuse võimalikuks mudeliks? Ma ei ole piisavalt haritud seda hindama, aga tema lähenemine on sümpaatne. Ma saan aru nii, et sensoorne stiimul maailmast (põhjus) saab igal järgneval tasandil tõenäosuslikul töötlusel tagajärjeks/tõlgenduseks (uskumuseks), kusjuures töötlemise neurokeemilisel alusel toimiv algoritm sisaldab nii alt-üles töötlust kui ka ülalt-alla tagasisidet st pidev tuleviku ennustamine mineviku abil (see välistab minu meelest ka jäiga determinismi). Lühikokkuvõte: http://www.numenta.com/Numenta_HTM_Concepts.pdf Selline mudel on minu meelest seotav ka Haggardi tahtemudeliga.

  4. jaanaru
    juuni 28, 2009, 9:23 e.l.

    Hindan Jeff Hawkinsit ja ta tööd väga. Teistele lugejatele tutvustan teda lühidalt: oma geniaalsuse arvutiteaduses (leiutas Palm Piloti ja Treo) finantsilised tulemused on ta nüüdseks rakendanud, et uurida seda, mis teda algselt huvitas – kuidas aju töötab. (googeldage ta nime, et leida ta netiloenguid.)
    minu jaoks on ta teooria väga sümpaatne ja veelgi sümpaatsem on see, et ta tõepoolest selle uurimiseks ka eksperimentaalset tööd tegeva instituudi rajas. peamise idee võiks sõnastada nii: aju üritab sisendi ja eelnevalt salvestatud informatsiooni põhjal ennustada, mis juhtub järgmisena. kindlasti kuuleme sellest teooriast lähiaastatel rohkemgi (tutvustavat lugemist saab raamatust “On Intelligence”). praeguseni see teooria väiteid teadvuse ja teadvustamise kohta teinud pole (aga küll jõuab).

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s