Esileht > aju ja teadvus, teadvuseteadus > sammud teadvuse poole: parimad

sammud teadvuse poole: parimad

Niisiis, mis on teie viimaste aastate neli kõige tähtsamat teadvuseteaduse tööd? Ma ei väida, et minu koostatud nimekiri oleks objektiivne või ainuõige – tegu on lihtsalt töödega, mis mulle on viimastel aastatel kõige rohkem muljet avaldanud.

2. – teiselt poodiumikohalt leiame mu enda juhendaja töö (Melloni et al., 2007, Journal of Neuroscience), kus näidati, et millegi teadvustamine on seotud ülikiire globaalse faasisünkroonsusega gamma sagedusribas (selgitan allpool). Võiks ju arvata, et upitan selle töö nii kõrgele kohale vaid oma lähedaste suhete tõttu, kuid seda tööd on viimase vähem kui kahe aasta jooksul tsiteeritud rohkem kui ühtegi teist värsket teadvuseuuringutega seotud tööd (35 korda ISI Web of Knowledge andmetel, 59 korda Google Scholari kohaselt). What’s the hype? Töös võrreldi omavahel kahte tingimust, kus ühes katseisikud teadvustasid eesmärksõna ja teises mitte. Mis oli nende vahe ajus? Üllatuslikul kombel oli nende tingimuste vahel leitav erinevus juba 80 ms pärast stiimuli näitamist (mis on väga kiire) ning see vahe seisnes selles, et sõnakese teadvustamise korral oli üle terve kolba jaotatud elektroodidelt mõõdetav aktiivsus rohkem sünkroonne kui mitteteadvustamise korral. Mida see tähendab? Lihtsustatult selgitades seda, et aju tegevus oli paremini koordineeritud eesmärksõna teadvustamise korral. 80 ms pärast stiimuli esitamist on kiire ja ehk isegi liiga kiire, et seda aega juba fenomenaalse teadvusega siduda (kuigi, kes teab), kuid see kiire faas sünkroonset aktiivsust võib olla oluline, võimaldamaks informatsioonil teadvustuda. (ühesõnaga, see kiire ajukoordinatsioon võib olla mingil määral teadvustamise eelduseks.) Töö teine suurem tähtsus seisneb selles, et seal eristati lokaalset (ühe elektroodi alt mõõdetavat) ja globaalset (elektroodide vahelist) sünkroonsust ja leiti, et vaid globaalne sünkroonsus on seotud teadvustamisega. See tulemus lisab teadvuse neuronaalsete korrelaatide kandidaatide hulka ka globaalse sünkroonsuse, mis on mingil määral mõistlik – millegi teadvustamine võib olla seotud sellega, et vastav informatsioon tehakse kättesaadavaks kogu ajule, globaalselt.

1. Minu pingereas esikohalt leiame sel aastal Dehaene jt grupi poolt tehtud töö (Gaillard et al., 2009, Plos Biology), mis teenib minu poolt kuldmedali kahel põhjusel: 1) teadvuse kohta koguti andmeid inimaju seest intrakraniaalsete elektroodidega, mille ajaline täpsus on nagu EEG’l, kuid ruumiline täpsus oluliselt parem kui EEG’l või isegi MEG’l, ning mille kõrge signaal-müra-suhe võimaldab teadvuse kohta saada täpsemaid andmeid kui muude meetoditega; 2) nendel hea kvaliteediga andmetel tehti palju erinevaid analüüse (iERP, ERSP, efektide ruumiline jaotus, faasisünkroonsus, Grangeri kausaalsus), mis tähendab, et teadvustamise neuronaalseid korrelaate uuriti mitme erineva meetodi abil. Nende kahe punkti koostoimel sündiski eksperimentaalne töö, mis suudab meile teadvustamise kohta öelda palju rohkem kui ükski senine tulemus. Selle töö eksperimentaalne pool on tõesti väärtuslik, kuid diskussiooniosa annab soovida: autorid on oma diskussioonis väga iseenda teooria kesksed, selle asemel, et uusi häid andmeid kogu teadmiste konteksti panna. Diskussioon keskendub tõsiasjale, et kõik erinevad mõõdud (iERP, ERSP, faasisünkroonsus, kausaalsus) annavad ühtse tulemuse teadvustatud protsesside kasuks alates 300 ms pärast stiimuli esitamist. Kuid miks peaks just see kõige olulisem olema? See tulemus tõepoolest kinnitab, et informatsioon on ajus globaalselt kättesaadav 300 ms pärast objekti esitamist, kuid see ju ei tähenda, et teadvustatud kujutis ise juba varem tekkida ei võinuks (kogu globaalsus võib lihtsalt olla teadvustamise tagajärg). Ma arvan, et Gaillardi jt töös on tõepoolest vihjeid selle kohta, et teadvustatud kujutis tekib 150 ms kandis – iERP kuklasagaras eristab teadvustatud ja mitteteadvustatud objektide vahel just sellest ajahetkest; aeg-sagedus analüüs annab esimesed oluliselt erinevad efektid 200 ms juures. Ma soovitan seda tööd lugedes süveneda rohkem tulemustesse, kui nende interpretatsiooni, sest tulemused on teadvuseteaduse jaoks tõepoolest väga olulised, kuid diskussioon võib olla isegi eksiteele juhtiv. Igal juhul läheb minu esikoht just sellele tööle, sest ükski teine viimaste aastate töö pole meile teadvuse kohta nii palju öelda osanud.

Kas mõni lugeja on pisut pettunud? eks oleme ise ka, sest midagi tõepoolest uut ja revolutsioonilist pole teadvuseteaduses viimastel aastatel sündinud. Eks ootame edasi ja parimal juhul üritame ka ise lahingus kaasa lüüa🙂

  1. kristjan
    mai 20, 2009, 10:38 e.l.

    mina sooviks Talise kommentaari

  2. Bachmann
    mai 20, 2009, 10:47 e.l.

    Take-home-message Jaani postitusest: põhiväärtuslikud on hästi läbi viidud katsete tulemused (graafikud, diagrammid, statistilised tulemused, kvalitatiivsed erinevused, …), mida ise tõlgendada ja hinnata, mitte niivõrd autoritepoolne spekulatsioon! Olen just seda lähenemist kasutades teinud ka oma mõned metateoreetilised tööd (1984 Perception & Psychophysics, 1999 Advances in Psychology 129, Elsevier). (Tegelikult on võimalik kaasa rääkida lihtsalt kodust, ilma kalleid katseseadmeid omamata. Tuleb palju lugeda ja varem loetut mitte unustada, kui uued asjad juurde lisanduvad. Järsku mõni blogilugeja asubki sellele teele, et ilma laboris töötamata lahendab teadvuseküsimuse :-)?)
    (Kui kiirel kevadisel ajal — eksamid, juhendamised, redigeerimised, retsenseerimised, konverentsid, koosolekud — aega leian, lisan ehk ka omalt poolt mõned tööd edetabelisse. Praegu tundub, et paar binokulaarse võistluse tööd ning sihtstiimuli-eelsete protsesside olulisust näitavat tööd võiks ehk lisada.)

  3. jaanaru
    mai 20, 2009, 11:02 e.l.

    jah, huviga ootan nii teisi edetabeleid kui ka mõtteid inimeste poolt, kes kõigega nii hästi kursis ei ole.
    praegu esitatu oli ainult minu enda top 4 viimasest kahest aastast.
    juba sain ka sugeda, et ei lisanud hiljuti kõrgelt publitseeritud ja ka siin kommenteeritud tööd tahte teadvustamise mehhanismide kohta (https://teadvus.wordpress.com/2009/05/08/vaba-tahte-tekkemehhanismid-ajus/), kuid keskendusin oma edetabelis nö “kõige tavalisemale” küsimusele selle kohta, kuidas toimub mingi visuaalselt esitatud objekti teadvustamine.

  4. kristjan
    mai 20, 2009, 11:09 e.l.

    Minu lemmik on mõtetelugeja: https://teadvus.wordpress.com/2009/04/23/ma-tean-mis-sa-unes-naed/

    Aga lemmik ei lähe vist päris samasse kategooriasse kui kõige kasulikum🙂

  5. jaanaru
    mai 20, 2009, 11:13 e.l.

    jah, see mõtetelugemise töö ei lisa nii palju otseselt teadvuseteadusesse (täpsemalt: praegu ei lisa, aga ehk peagi juba lisab – kui mõtetelugemise meetodi abil selgitatakse välja, mis vahe on teadvustatud ja teadvustamata informatsiooni väljalugemises, siis see oleks väga vahva).
    Sellegi poolest on teisedki lugejad kutsutud nimetama oma lemmikuid postitusi ja miks mitte tegema ka edetabeleid – siis näevad ka blogi kirjutajad, milliseid postitusi rohkem oodatakse ja soovitakse

  6. Mart
  7. Margus
    mai 20, 2009, 4:55 p.l.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s