Esileht > huvitavad küsimused > kas keel mõjutab mõtlemist?

kas keel mõjutab mõtlemist?

Kas Jaan saaks tähtsatest teadvuseteaduse töödest aru, kui eesti keeles poleks sõna „teadvus“? Kas meil oleks siis võimalik nautida neid arvukaid postitusi sellel teemal? (ja kas me ise üldse suudaksime neid nautida). Need on küsimused, mis mind täna piinavad. Ja ma pole mitte esimene, kes sellistel teemadel mõtleb. Juba pikalt on teadlasi huvitanud linguistilise determinismi küsimus: kas keel mõjutab meie taju, mõtlemist ja maailmast arusaamist?

Sama küsimus huvitas ka Peter Gordonit, kelle 2004. aasta publikatsioonil siinne kirjatöö põhineb. Et asjas selgust saada, rändas ta Amazonase vihmametsadesse, kus elab Pirahă-nimeline hõim, ning elas ja katsetas nendega mõnda aega (päris tore elu, arvestades seda, et selle mitteametliku ja koduste vahenditega läbiviidud uurimustöö tulemused avaldati mainekas teadusajakirjas Science!). Selle hõimu puhul on eriline see, et nad kasutavad numbrite lugemisel süsteemi „üks-kaks-mitu“. Sõna „hói“ (rõhk sõna keskel, hääl langeb) tähendab nende keeles ühte, kuid mitte alati ainult ühte, nagu meil, vaid vahel ka väiksemat kogust ühest kolmeni. „Hoi“ (rõhk sõna lõpus, hääl tõuseb) tähistab aga kahte või siis suuremat kogust kui „hói“. Lisaks on nende sõnavaras veel „baagi“ või „aibai“, mis tähendavad mitut.

Peter Gordonit huvitas, kas selline numbrite lugemise süsteem mõjutab ka seda, kuidas hõimuliikmed koguseid tajuvad. Et seda testida, viis ta läbi rea meie jaoks lihtsana tunduvaid katseid.
Esimeses katses ladus ta lauale sirge rea patareisid ja palus katsealusel laduda sama kogus patareisid oma lauapoolele. Kogustega 1-3 said hõimuliikmed hästi hakkama, kogused 4-8 õnnestusid neil 75-protsendilise täpsusega. Keerulisemaks läks asi siis, kui Gordon kasutas oma lauapoolel pähkleid, samas kui katsealused ikka patareisid laduma pidid, või siis, kui neid pähkleid ainult korraks näidati ja katsealustel hetk hiljem sama kogus lauale laduda tuli – viimasel juhul langes õigete tulemuste arv kohati alla 50 protsendi. Pirahăde tulemuste paranemisele ei aidanud kaasa isegi see, kui neil oli võimalus õige vastuse eest kommi teenida. Nimelt asetas Gordon katsealuse silma alla purgi kommi, millel oli pilt teatud arvu kaladega. Seejärel peitis ta purgi oma selja taha ja tõi koos teise samasuguse purgiga uuesti välja. Teise purgi sildil oli üks kala rohkem või vähem. 1-2-3 kalakese puhul suutsid Pirahăd selle ülesande lahendada 80-protsendise täpsusega, kuid juba kolme ja nelja kalakese võrdlusel langes täpsus 50-protsendi ligi (millega kahe purgi puhul saavad hakkama ka pimedad inimesed…). Siinkohal peab mainima, et sarnaseid tulemusi saavutavad sarnastes ülesannetes ka imikud, šimpansid ja tuvid…

Vähemalt Pirahăde näite põhjal tundub, et linguistilise determinismi teoorial on alust – numbrite puudumisega keeles kaasnevad meie jaoks üllatavad puudujäägid objektide arvulises hindamises. Samas ei saa nende katsete põhjal päris kindlalt öelda, kas sõna puudumine põhjustab suutmatuse koguseid hoomata või on suutmatus koguseid hoomata sõnade puudumise põhjuseks. Ehk lahendavad selle küsimuse edasised teadustööd.

M.H.

  1. snaperski
    august 16, 2009, 7:50 p.l.

    Njaa… nii Whorf, Wittgenstein kui meie Uku Masing sedasama ammugist “teadsid”;)

  2. snaperski
    august 16, 2009, 7:57 p.l.

    et komm liiga lyhikeseks ei j22ks, siis needsinased on arutlenud, kuidas m6ningate, nt indiaani keelte (no nt hopi) puhul puudub aja v2ljendamine keeles v6i siis nimis6nad hoopis. V6i siis Masing on sugrikeeli k6rvutanud indoeuroopa omadega ja leidnud, et viimaste sisseehitatud binaarse opositsioonid (mees-naine) loovad hoopistykis teistsuguse vaate kui eesti keele v6imalused muude sugride hulgas.
    Jne.

  3. Jaan
    august 17, 2009, 6:27 e.l.

    teadlase vaatevinklist on muidugi huvitav midagi katseliselt näidata isegi siis, kui targad onud on varem arutledes vastava tulemuse välja pakkunud.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s