Esileht > aju ja teadvus, huvitavad küsimused > Kas keel mõjutab taju ja teadvustamist?

Kas keel mõjutab taju ja teadvustamist?

Oma eelmises postituses kirjutasin sellest, kuidas ühe Amazonase hõimu omapärane keel nende oskust koguseid hoomata mõjutab. Seekord üritan kirjeldada, kuidas keel igapäevaselt meie tajuprotsessidesse sekkub.

2006. aastal avaldas PNAS Gilbert`i ja kolleegide artikli, mis linguistilise determinismi küsimusele täiesti uue vaatenurga alt lähenes (ja sellega keelepsühholoogia ringkondades minu asjatundjast professori sõnul väikese revolutsiooni põhjustas). Oma eksperimendis lähtusid nad aju funktsionaalsest organisatsioonist: nimelt töödeldakse keelelist informatsiooni enamasti vasakus ajupoolkeras, niisiis oletasid autorid, et kui keel üldse taju mõjutab, siis pigem paremas nägemisväljas olevate objektide puhul (sest parema nägemisvälja informatsiooni töödeldakse samuti vasakus ajupoolkeras). Et oma hüpoteesi testida, konstrueerisid Gilbert ja kolleegid iseenesest väga lihtsa eksperimendi: katseisik nägi ekraanil ringi, mis koosnes kaheteistkümnest värvilisest ruudust. Üksteist ruutu olid ühte värvi, kaheteistkümnes aga eesmärkobjekt ja teist värvi. Need ruudud võisid olla kas rohelised või sinised ja eesmärkobjekt erines ülejäänutest mõne tooni võrra, kuuludes samasse keelelisse kategooriasse (veidi tumedam roheline heledamate roheliste hulgas) või siis erinevasse kategooriasse (helesinine heleroheliste hulgas). Katseisiku ülesandeks oli reageerida eesmärkobjektile parema või vasaku käega, olenevalt sellest, millises ringi pooles eesmärkobjekt parasjagu ilmus.

Katse tulemused vastasid autorite ootustele: paremas nägemisväljas olevatele erinevast keelekategooriast eesmärkobjektidele reageerisid katseisikud oluliselt kiiremini kui vasakus nägemisväljas olevatele, mis vihjab sellele, et vastavat erinevust tajuti (ja teadvustati?) kiiremini. Samuti olid katseisikud kiiremad, kui paremas nägemisväljas olev eesmärkobjekt oli erinevast keelekategooriast (sinine roheliste hulgas), võrreldes tingumusega, kus ta oli samast kategooriast. Tulemusi tegi veel ilusamaks fakt, et kui algsele eksperimendile lisati teine ülesanne, kus katseisikud pidid meeles pidama keelelist informatsiooni, siis muutusid tulemused vastupidiseks. Sel juhul olid katseisikud kõige aeglasemad tingimuses, kus eesmärkobjekt oli paremas nägemisväljas ja erinevast keelekategooriast, samas kui ruumilise mustri meeles pidamine algse ekperimendi tulemusi ei mõjutanud.

Kolm aastat hiljem – sama ajakiri, sama katse, veidi teistsugused meetodid. Eelmise nädala PNAS avaldas Siok`i ja kolleegide artikli, kus täpselt sama katse, mis Gilbert et al. töös, viidi läbi fMRI-masinas. Autoritel õnnestus esimese artikli tulemusi korrata. Lisaks sellele näitasid nad, et käitumuslikele andmetele vastavad muutused toimuvad ka aju aktiivsuses. Parema nägemisvälja ja erineva keelekategooria värvide puhul mõõdeti tugevamat aktiivsust nii keelt töötlevates piirkondades, kui ka varase visuaalse töötlusega seotud piirkondades (V2/3). Eriti ilusaks teeb selle tulemuse just see, et mõjutatud olid varajased visuaalsed töötluskeskused – see annab tõepoolest põhjust arvata, et keel mõjutab tõepoolest taju ja teadvust, mitte (ainult) otsustusprotsesse.

Lisaks pakuvad need katsed elegantset näidet selle kohta, kuidas väga lihtsate ideedega võib teaduses väga kaugele jõuda: mõte, et parema nägemisvälja informatsioon on rohkem keele poolt mõjutatud, on imelihtne; ajakirjas PNAS avaldamine, kus mõlemad artiklid ilmusid, on teaduse tippsaavutus.

M.H.

  1. Margus
    mai 29, 2009, 5:43 e.l.

    kas ma sain õigesti aru et vasakul pool nägemisosas keel nägemist ei mõjutagi ?? miks küll … ega ajus see informatsiooni ühest poolkerast teise minemine ju nii raske ka olema ei peaks ??

  2. jaanaru
    mai 29, 2009, 3:59 p.l.

    ma küll pole originaalartiklit täpselt lugenud, kuid tundub, et autorid näitavad pigem, et paremas nägemisvälja pooles on keele efekt suurem (reaktsiooniajad on seal kiiremad). => informatsiooni liikumine ühest ajupoolkerast teise ei võta küll kaua aega ja ei ole “suur pingutus”, kuid nähtavasti omab siiski efekti, mis on piisavalt suur, et teda on võimalik nii käitumuslikult reaktsiooniaegadega kui ka ajukuvamismeetodite abil näidata.

  3. M.H.
    mai 29, 2009, 5:34 p.l.

    Konkreetsete artiklite tulemuste põhjal võib tõesti järeldada, et keel mõjutab ainult paremas nägemisväljas oleva informatsiooni töötlemist. Kui võrrelda tingimust, kus katseisik peab leidma sinise eesmärkobjekti siniste seast, tingimusega, kus ta peab leidma rohelise siniste seast (kusjuures eesmärkobjekti ja distraktorite värvi vahe on mõlemal juhul sama suur – nende tingimuste ainus vahe on keeleline kategooria), siis vasakus nägemisväljas pole nendel tingimustel mingisugust vahet, paremas aga on. Ja seda mitte ainult ühes katses, vaid neljas. Lisaks sellele viisid autorid katse läbi patsiendiga, kelle corpus callosum epilepsia ravimise eesmärgil läbi lõigatud oli. Tulemused olid samad: efekt paremas, aga mitte vasakus nägemisväljas.

  4. jaanaru
    mai 29, 2009, 6:04 p.l.

    aitäh täpsustuse eest: see tulemus teeb töö muidugi veelgi kaunimaks. tore teada. (endiselt võib muidugi väita, et efekt vasakus nägemisväljas on olemas, aga lihtsalt reaktsiooniajad polnud piisavalt tundlikud, et seda väikest efekti leida).

  5. ökul
    mai 29, 2009, 7:07 p.l.

    Oletan, et instruktsioon katseülesande kirjeldusega anti katseisikutele keele abil (suuliselt?). Seega instruktsiooni andmise “modaalsus” oli valikuliselt eelistav parema nägemisvälja info suhtes. Minu küsimus: kas see on ‘confound’ ja katseviga või on see pretsensioon mitteadekvaatne? (Muidugi, kuidas küll saaks anda katseinstruktsiooni ilma keele abita !? Teha lõputult pikk katse, kus inimesed ise mingeid spontaanseid eristusi teevad, aga siis võivad nad ka spontaanselt ennast sisekõne abil instrueerida. Circulus viciosus.)

  6. jaanaru
    mai 30, 2009, 12:35 p.l.

    in fact, Siok jt 2009 PNASi tööd vaadates võib leida, et nende tulemuste kohaselt tõepoolest mõjutab keel mõlemas nägemisvälja pooles toimuvat – lihtsalt paremas nägemisväljas on efekt suurem.
    Ökul – kui keeleline instruktsioon eelistaks valikuliselt paremat nägemisvälja poolt, siis peaksid reaktsiooniajad paremas nägemisväljas esitatud objektidele üldiselt kiiremad olema, seda efekti minu teada aga vähemalt esimeses töös ei leitud (taaskord: Siok jt 2009 tulemuste peale mõeldes tundub, et neil tõepoolest olid reaktsiooniajad paremas nägemisväljas ilmunud objektidele üldiselt kiiremad, mis viitaks ökuli poolt pakutud confoundi võimalikkusele).

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s