Esileht > inimlikud postitused > Teadvuseteadus Berliinis: Osa 3

Teadvuseteadus Berliinis: Osa 3

Teadvuseteaduse konverents tõmbab tuure üles. Tänased pärlid:

Giulio Tononi teadvuseteooria on sellel konverentsil kesksel kohal. Nagu eile kirjutasin, olen ise pisut skeptiline, kas tema ideed on küll suurepärased, age nende matemaatilise formuleeringu juures tekib küsimus: kust me teame, et need on õiged valemid ja õige matemaatika? Christof Koch, teadvuseteaduse suurkuju ja väga põhjalik loodusteadlane, esitaski täna argumendi, et Tononi poolt pakutav teadvusemõõde on sõltuv aju hetkeseisundist ja muutuks seega iga hetkega. Kochi ja tema kaastöötajate töö on viinud Tononi valemite üldistamiseni, nii et saab arvutada keskse mõõte, mis ei ole sõltuv aju hetkeseisundist. Lisaks on Kochi poolt pakutav teooria edasiarendus viidud väidetavalt lähemale informatsiooniteooria standardväljendusele.

Järgnes ettekanne eestlase, professor Talis Bachmanni poolt. muidugi olen oma arvamustes kallutatud (kuna oleme pikalt koostööd teinud ja /seetõttu?/ mõtteviis sarnane), kuid minu meelest oli metodoloogilisest vaatepunktist lähtudes olulise ettekandega, mis tõi esile mitmeid raskuseid teadvuse neuronaalsete korrelaatide uurimisel ja pakkus lahendusvõimalusi. Oli tore näha, et ettekannet olid kuulamas ka Koch ja Tononi. Omadest esitas ka Caspar ettekandes oma uurimistööde tulemusi. Samuti olid omadest esitatud postriga mitu minu kolleegi.

Postritest jäi silma mitu (ja vaidlesin mitme autoriga), kuid toon esile kaks: 1) teadvuseteaduse seisukohalt oli oluline Lau ja kaastöötajate poster, kus näidati mitut huvitavat asja, kuid muuhulgas ka seda, et andes prefrontaalsesse korteksisse TMS-impulssi on võimalik mõjutada teadvustamist, ilma et mõjutaks otsuste korrektsust; 2) üldhuvitavat teadmist pakkus tuntud mõtetelugeja JD Haynesi grupi poster, kus näidati, et vabasid otsuseid (kas vajutad vasakut või paremat nuppu) saab lisaks fMRI mustritele kätte ka EEG-signaalist 5 sekundit enne otsuse langetamist (katseisikud teadvustavad otsust umbes 300 ms enne otsust) – ka EEG abil on võimalik ajust välja lugeda, mida katseisik otsustab, enne kui ta seda otsust ise teadvustab.

  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s