Esileht > silmaliigutused ja teadvus > Silmaliigutustest ja joonekestest

Silmaliigutustest ja joonekestest

Olen juba mõnda aega pidanud väga huvitavaks silmaliigutuste ajal toimuva ja teadvuse seostest. Põhjus on lihtne: silmaliigutuse ajal liigub kujutis silma võrkkestal ülikiiresti (ahvidel kuni 1000 nurgakraadi sekundis, st suudaks sekundiga teha kolm ringi ümber iseenda) ja see liikumine jätab võrkkestale ähmase jälje, kuid see pole see, mida me kogeme teadvuses – meie teadvustatud kujutis ei hüple, vaid on stabiilne, ja me ei näe silmaliigutuste ajal võrkkestale tekkivat jälge. Tõepoolest – arvatakse, et me oleme silmaliigutuste ajal funktsionaalselt pimedad: silmaliigutuste ajal ajusse sisenev informatsioon saab allasurutud, et ta ei häiriks visuaalset stabiilsust. Huvitav küsimus selles kontekstis on muidugi, kuidas teadvus saab olla nii stabiilne hoolimata välismaailmast tuleva infovoolu katkendlikkusest ja ebastabliisusest. Uus töö aga heidab valgust ühele teisele huvitavale küsimusele: kas silmaliigutuste ajal esitatud stiimulid tõepoolest lähevad aju ja teadvuse jaoks kaduma?

Tugevas eelkõige lühiartiklitele pühendatud ajakirjas Current Biology ilmunud töös kasutasid teadlased selle küsimuse uurimiseks tuntud tajufenomeni: kui enne ringjoone esitamist näidata katseisikule kas vertikaalset või horisontaalset joont, siis jõuab ringjoon teadvusesse vastavalt kas horisontaalse või vertikaalse ellipsina. Kas see illusioon tekib ka siis, kui joon esitada silmaliigutuse ajal – ajal, mil väidetavalt eesmärkobjekte ei töödelda ja mil objektid teadvusesse ei jõua? Katse iseenesest oli lihtne – tuli lihtsalt katseisiku silmaliigutusi jälgida ja nende suhtes ajastatult jooneke esitada. Kui katseisiku silmad uuesti peatusid, siis esitati ring. Katseisikult küsiti, kas ta teadvustas joonekest või ei ja mis kujuga oli ellips, mida nad teadvustasid.

Selgus, et joonekese mõju ellipsile oli suurem, kui ta teadvustus, kuid uus ja huvitav oli tulemus, et isegi kui joonekest silmaliigutuse tõttu ei teadvustatud, omas ta siiski mõju ringi kuju tajumisele – katseisikud teadvustasid ringi ikkagi ellipsina, mille kuju oli statistiliselt oluliselt mõjutatud sellest, kas jooneke oli horisontaalne või vertikaalne. Niisiis, isegi kui objekti ei nähta silmaliigutuse tõttu teadvustatult, töödeldakse teda siiski ajus ja ta võib siiski omada mõju teiste objektide teadvustamisele.

See tulemus näitab taas, et kõik, mis ajus töödeldakse, ei jõua teadvusesse, kuid et see informatsioon võib siiski mõjutada seda, mida me näeme. Aga miks jääb jooneke teadvusest välja? Tõenäoliselt seetõttu, et silmaliigutuse ajal ajju jõudev signaal joonekese kohta on silmaliigutuse tõttu tekkiva ähmasuse pärast liiga nõrk ja „kirjutatakse üle“ / „maskeeritakse“ mõnikümmend millisekundit hiljem ajju jõudva tugeva kontrastiga sisendi poolt, mis tekib võrkkestal siis, kui silmad peatuvad. Kuidas ja kus teadvustatud kujutist silmaliigutuse ajal „alal hoitakse“, on endiselt teadmata.

Allikas: Watson & Krekelberg, Current Biology, in press: The relationshop between saccadic suppression and perceptual stability.

  1. Margus
    juuni 14, 2009, 3:40 p.l.

    lause “isegi kui joonekest silmaliigutuse tõttu ei teadvustanud, omas ta siiski efekti ringi kuju mõjutamisele” on grammatiliselt ebakorrektne … võiks olla “teadvustatud” ja “omas efekti … mõjutamisele” on ka ebamäärane väide

  2. jaanaru
    juuni 14, 2009, 3:50 p.l.

    aitäh, märkused olid õigustatud ja tekst sai nüüd vastavalt parandatud

  3. jaanaru
    juuni 14, 2009, 5:48 p.l.

    pean tunnistama, et mõtlen juba paar päeva selle töö peale ja ei saa siiski päris täpselt aru, mida uut ja mittetriviaalset see tulemus lisab ja kuidas ta muude tulemuste ja mõtetega kokku sobib – tundub olevat nagu äge töö ja seetõttu teda ka siin kirjeldasin, aga midagi jääb nagu puudu

  4. Jaan
    juuni 14, 2009, 7:21 p.l.

    uuel nädalal blogis tulemas:
    – paaripäevased vastsündinud tajuvad abstraktseid numbreid!!
    – ähvardavad stiimulid tõmbavad tähelepanu teadvuseväliselt, isegi siis, kui samad stiimulid on teadvustatud katsekordadel eristamatud sarnastest mitteähvardavatest stiimulitest!!🙂

  5. Heimar Pehk
    juuli 20, 2010, 8:25 p.l.

    see nüüd küll väga huvitav lugemine!

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s