Teadvust pole tarvis

Kas teadvuslik otsustamine võib olla ebatäpsem kui teadvuseväliselt langetatud valik? Kas teadvuseväline töötlus võib taibata midagi, mis jääb varjule teadvustatud töötluse eest? Viimase 15 aasta uurimistööd on teadvuse troonilt tõuganud: tundub, et teadvuseta toimuv infotöötlus on osavam, kiirem, tõhusam. Seega – miks meile teadvus? Ei tea, aga lubage ma kirjeldan ühte peagi ilmuvat uurimistööd, milles taaskord näidatakse, et teadvustamata töötluses on maailma kohta rohkem ja täpsemat teavet kui see teadvuses väljendub.

Katseisikud olid vastamisi klassikalise visuaalse otsingu katsega: neile esitati kas kolm või kuus ringi, mille seas oli üks ellips (tundub, et ellipsitega katsetamine on päris populaarseks saanud!). Katseisikud pidid ellipsi võimalikult kiiresti leidma, et võimalikult kiiresti vastata, kas see ellips oli horisontaalne või vertikaalne. Kena trikk selle katse juures seisnes selles, et enne otsinguobjektide esitamist näidati lühidalt (125 ms) filmiklippi, milles oli näha objekti, mis suurenes justnagu ta tuleks lähemale (on varem korduvalt näidatud, et katseisikud selliseid stiimuleid just nõnda tajuvad – miski läheneb suure kiirusega). Manipuleeriti seda, (1) kas selle läheneva stiimuli trajektoor oli suunatud katseisiku pihta (= on ohtlik) või ei ning seda, (2) kas läheneva stiimuli lõpp-positsioon läks kokku otsingukatse eesmärgi asukohaga või ei (ohtlike ja mitteohtlike lähenevate stiimulite lõpp-positsioon oli sama). See võimaldas uurida, kas ohustiimulid, mis kas on või ei ole trajektooriga katseisiku suunas, tõmbavad endale tähelepanu – kui tõmbavad, siis peaks reaktsioon ellipsile otsingukatses olema kiirem (sest tähelepanu oleks ohtliku stiimuli poolt õigesse positsiooni suunatud).

Tulemus oli huviäratav: kui lähenev stiimul oli trajektooril, mis oleks viinud põrkumiseni katseisikuga, siis olid reaktsiooniajad ellipsile tunduvalt kiiremad kui muudes tingimustes (ja ei olnud mõjutatud otsingut segavate objektide arvust). Kõige tähtsam oli muidugi see, et efekt ilmnes ainult ohtlikul trajektooril olnud stiimulite korral ja mitte stiimulite puhul, millel oli küll sama lõpp-positsioon, kuid mis polnud ohtliku trajektooriga. Niisiis tõmbavad potentsiaalselt ohtlikud stiimulid endale tähelepanu. Põneval kombel ei olnud katseisikud pärast katset teadlikud, et nende otsingutulemus oli mõjutatud eelnevast lähenevast stiimulist. Samuti ei olnud nad väidetavalt teadvustanud mingit vahet ohtlike ja mitteohtlike lähenevate stiimulite vahel – nende jaoks olid trajektoorid olnud sarnased. Kas see tähendab, et erinevus ohtlike ja mitteohtlike stiimulite vahel, mis mõjutas katseisikute tähelepanu ja reaktsioone, ei ole katseisikute jaoks teadvustatav? Kas teadvuseväline infotöötlus suudab teha eristusi, mida teadvustatud töötlus ei suuda?

Tehti kaks kontrolleksperimenti, mille eesmärgiks oli just uurida, kas katseisikud suudavad teadvustatult teha vahet ohtlike ja mitteohtlike trajektooridega stiimulite vahel. Nende tulemus näitas üheselt: põhikatses kasutatud lähenevaid stiimuleid katseisikud teadvustatult ohtlikeks ja mitteohtlikeks (ehk põrkuvateks ja mittepõrkuvateks) kategoriseerida ei suuda – nende tingimuste teadvustatud eristusvõime on peaaegu olematu. Niisiis on selle katse tulemused tõepoolest järgnevad: (1) teadvuseväline töötlus suudab eristada, kas lühidalt esitatud stiimul on katseisiku jaoks potentsiaalselt ohtlik või ei ning (2) kui katseisikud peavad teadvustatult otsustama, kas stiimul on ohtlik või ei, siis nad seda ei suuda.

Mida need tulemused siis tähendavad? Esiteks seda, et tähelepanu ja teadvus on erinevad – tähelepanu tõmbamine võib toimuda ka teadvuseväliselt. Teiseks, need tulemused toetavad teooriaid, mis väidavad, et teadvuseväline ja teadvustatud töötlus toimuvad mööda erinevaid töötlusteid: ühes tekib teadvus, teine juhib meie käitumist teadvuseväliselt. Kolmandaks, teadvuseväline töötlus võib olla täpsem kui teadvustatud töötlus.

Aga miks meile siis teadvus?

Allikas: Lin et al., in press, Current Biology: Capture of attention to threatening stimuli without perceptual awareness.

  1. Riho
    juuni 16, 2009, 4:27 p.l.

    päris kõigest ei saanud aru, aga … pretty cool🙂

  2. anu
    juuni 16, 2009, 8:31 p.l.

    Ilma teadvuseta ei oleks “mina”-tunnetust? Eks? Ilmselt oli “mina” olla seksikas … nüüdseks sellest on arenenud egomaniakaalsus🙂

  3. tavainimene
    juuni 17, 2009, 6:28 e.l.

    Mitteteadvus teeb teadvuse eest ära ainult musta töö.

  4. Jaan
    juuni 17, 2009, 7:59 e.l.

    minu enda jaoks on selles kontekstis väga sümpaatne Whiteheadi ütlus: “Civilization advances by extending the number of important operations which we can perform without thinking about them.” – ehk on teadvuse roll neid teadvuseväliseid täpseid ja kiireid oma ala spetsialiste “välja koolitada” (pikemalt saab sellest ideest lugeda raamatust “Tähelepanu ja teadvus”, peatükk 8.1)

  5. jaanaru
    juuni 19, 2009, 6:10 p.l.

    see teadustöö on ajakirjanduses üsnagi naljakalt seotud president Bushiga: http://timesonline.typepad.com/science/2009/06/george-bush-the-shoethrowing-iraqi-and-the-appliance-of-neuroscience.html

  6. Sven
    juuni 29, 2009, 11:23 e.l.

    Tahtsin küsida, et kuidas on muude ohtlike stiimulitega? Et kui panna käsi vastu kuuma pliidirauda, kas siis kõigepealt teadvustab inimene, et raud on kuum, või tõmbab enne käe ära ja siis teadvustab et raud on kuum? Ma oleks pakkunud, et teine variant…

  7. jaanaru
    juuni 29, 2009, 5:57 p.l.

    teine: käe äratõmbamine toimub refleksilaadselt (ma pole päris kindel, aga vist aju osavõtuta, sest kuumussinfot registeerivad sensorid võivad seljaaju tasemel otse aktiveerida vastavad motoorsed ühikud, mille töö tagajärjena tõmmatakse käsi ära), teadvustatud kuumustunne tekib hiljem ajus. huvitav küsimus oleks muidugi, kas kuumuse tõttu äratõmbamine võib toimuda ka ilma et tekiks hilisem teadvuskogemus kuumusest ja valust (analoogsena kirjeldatud katse tulemustele)?

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s