Esileht > huvitavad küsimused > vastsündinutest matemaatikud

vastsündinutest matemaatikud

Tegu on küll blogiga, mis on pühendatud teadvuse suure probleemi uurimisele, kuid nagu märgata on olnud, poetan vahel siia-sinna ka killukesi muudest huvitavatest uurimistöödest. Üks valdkond, mis mind ennast alati väga hämmastanud ja ka huvitanud on, tegeleb vastsündinute vaimsete võimete uurimisega – kui palju teavad ja suudavad beebid sündides? Kõige rohkem selles kontekstis huvitab mind muidugi, millal ja kuidas tekib vastsündinul teadvus iseendast ja ümbritsevast. (Mul on teadvus, aga arvatavasti kui munarakk ja seemnerakk kohtusid, siis teadvust ei olnud – teadvus peab tekkima millalgi vahepeal – Millal? Milliseid etappe ta läbib?) See küsimus on siiski praegu vastamata ja ehk ka vastamatu, seega vaimustume seni muudest katsetest, mis vastsündinutega läbi on viidud.

Kas me sünnime siia maailma abstraktse arusaamaga arvudest? Kas nägemismeele teel esitatud arvud suudetakse sünnijärgselt seostada kuulmismeele kaudu esitatud arvudega? Kõlab ehk natuke „umbluuna“ – miks peaks see nii olema, miks ei võiks me arvude kohta elu jooksul õppida? Kuid samas on ehk püstitatud küsimuse jaatav vastamine rõõmustav ja ennastõigustav kõigile matemaatikasõpradele – arvud oleksid sel juhul midagi, millega saaksime abstraktsel moel hakkama juba vastsündinutena. Sõbrad matemaatikud, rõõmustage – vastsündinutel on tõesti abstraktne representatsioon arvude kohta.

Lähinädalatel tippajakirjas PNAS ilmuvas töös tehakse katseid vastsündinutega, kelle vanus katse hetkel oli keskmiselt 49 tundi (!!), noorim „katseisik“ oli vaid 7. tunnine. Kokku saadi andmeid 48lt vastsündinult, ülejäänud viiekümne beebi tulemused andmeanalüüsiks ei sobinud, kuna nood jäid katse ajal lihtsalt magama …

Katse ise oli lühike ja lihtne: vastsündinutele esitati kahe minuti jooksul audioklippe, mis koosnesid kas neljast või kaheteistkümnest silbist ja mida korrati erinevatel silpidel mitu korda – näiteks neljases tingimuses „Tuuu – Tuuu – Tuuu – Tuuu“ … „Raaa – Raaa – Raaa – Raaa“. Pärast seda näidati beebidele neli pilti, millest kahel oli 12 ja kahel 4 objekti – kas beebid käituvad erinevate piltide puhul teistmoodi sõltuvuses sellest, kas neid enne tutvustati kaheteistkümnest või neljast ühikust koosnevate audiojadadega??

Jah, tõepoolest! Kuna vastsündinud veel ei räägi ja nuppe ka vajutada ei oska, siis mõõdetakse hoopis midagi muud: mõõdetakse seda, kui kaua beebid ühte või teise arvu objektidega pilti vaatab. Selgus, et vaatamisajad on oluliselt pikemad, kui pildil on see arv objekte, millega beebisid enne auditiivselt tuttavaks tehti. (kui olid neljast ühikust koosnevad audiojadad nagu üleval kirjeldatud, siis vaadati kauem pilti, millel olid neli objekti ja samamoodi arvuga 12.) Sama efekt püsis ka siis, kui võrreldi arve 6 ja 18.

Seega suudavad beebid tõepoolest tajuda arve abstraktsel kombel vastsündinud suudavad omavahel kokku viia kuulmismeele ja nägemismeele kaudu esitatud arvud.

Aga millised peavad olema ajumehhanismid, mis sedasorti abstraktset representatsiooni toetavad? Mil moel on nad inimese geenidesse kodeeritud? Ei tea, aga eks tuleb uurida. Püsime kursis ja põnevil!

Allikas: Izard et al., in press, PNAS: Newbord infants perceive abstract numbers.

  1. paula
    juuni 26, 2009, 5:01 p.l.

    Tekib küsimus, miks beebid vaatavad kauem pilte, millel on see arv objekte, millega nad on juba tuttavad.
    Niipalju kui mina olen sarnastest eksperimentidest kuulnud, tölgendatakse pikemat vaatlemisaega beebide puhul harilikult pigem märgina, et on juhtunud midagi üllatavat, ootamatut. Meenub üks eksperiment, mille eesmärk oli näidata, et beebid oskavad arvutada. Selleks peideti nende silme ees eesriide taha köigepeal üks nukk, ja siis teine. Kui eesriie ära vöeti, ja seal oli kaks nukku, siis oli vaatamisaeg oluliselt lühem vörreldes tingimusega, kui seal oli ainult üks nukk. Kuna beebid vaatasid üht nukku kauem, järeldati, et nad on seda nähes üllatunud, s.t. et nad ootasid kaht nukku, ning seega oskavad arvutada (et 1+1=2).
    Sama loogika järgi peaksid aga beebid ka selles eksperimendis vaatama kauem hoopis siis, kui pildil olev ‘arv’ on erinev sellest, millega nad auditiivselt juba on tutvunud.

  2. Jaan
    juuni 27, 2009, 12:19 p.l.

    hea tähelepanek, aga ega keegi tegelikult ei tea, miks beebid üht või teist objekti kauem vaatavad – me saame ainult näidata, et nad vaatavad üht või teist oluliselt rohkem / vähem – statistilisel tasemel teistmoodi. kuna selles katses vaadati kauem sobivaid objekte ja kuna muud faktorid olid kontrollitud, siis saame ainult öelda, et toonidereaga kokkukäivaid pilte vaadati kauem (ja ilmselt seetõttu, et nad olid kokkukäivad).

  3. kristjan
    juuli 1, 2009, 11:42 e.l.

    Väga armas, et keskmine vanus oli 49 tundi🙂

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s