Teadvustamise trikid

Kirjeldan ühte tööd, mida esitati Berliinis toimunud teadvusekonverentsil ja mis vähemalt mitme tuttava eestlase seas vaimustushüüdeid esile kutsus – leitud efekt on uus, ootamatu, huvitav ja sobib kokku ühe Eestis arendatava teadvuseteooriaga. aga eks otsustage ise:

Oma uuringu taustana märgivad Prantsuse teadlased ära järgnevad seigad: maailmas hästi hakkama saamiseks on oluline, et ajus ja teadvuses toimuv oleks vastavuses välismaailmas toimuvaga; vahel juhtub siiski nii, et me teadvustame välismaailma teistmoodi kui ta tegelikult on – näiteks visuaalsete illusioonide korral. Looduses on nii, et põhjus eelneb tagajärjele. Täna tutvustatavas töös näidatakse aga, et teadvuses see ei pruugi nii olla: sündmus X, mis on sündmuse Y põhjustaja, võib teadvusesse jõuda hiljem, kui sündmus Y ise.

Teadlased kasutasid teadvusefenomeni liikumise abil indutseeritud pimedus, mille enda olemus ja tekkemehhanismid ajus seni teadmata on. Lühidalt seisneb fenomen selles, et näiteks ringike(sed), mis on objektiivselt terve aja vältel ekraanil ja peaksid olema selgelt nähtavad, kaovad vahetevahel teadvusest, kui nende taustaks on liikuv punktiparv. On näidatud, et kui sel hetkel, mil ringike on teadvusest kadunud, esitada ekraanil ringikesega kokkulangevas ruumipiirkonnas mingi teine objekt, siis tuleb ringike teadvusesse tagasi – see teine objekt põhjustab punktikese taas-teadvustamise. Nüüd õnnestus aga teadlastel näidata, et kummalisel kombel jõuab teadvusesse enne tagajärg – ringike ise – ja alles seejärel ringikese teadvustamise põhjus – see teine objekt, antud juhul ringikese sees tekkiv punktike. Järgnevalt näidati ka seda, et ringike jõuab teadvusesse umbes 100 ms varem kui ta nendes tingimustes peaks jõudma – kui arvestada, et objekti teadvustamiseks kulub 150-300 ms, siis on see 100 ms üsna oluline muutus. Lisakatses leiti, et kirjeldatava teadvusefenomeni tekkeks ei olegi vaja, et ekraanil esitataks uus objekt – piisab sellest, kui muuta ringikese värvi ekraanil sel ajal, kui ta pole teadvuses: teadvusesse jõuab esiteks ringikese eelnev värv ja alles seejärel ringikese uus värv, mis kogu taas-teadvustamise põhjustas.

Üsna muljetavaldav tulemus: teadvustamise põhjus jõuab teadvusesse hiljem kui tagajärg – objekt X, mille esitamine toob tagasi teadvusesse objekti Y, jõuab teadvusesse alles pärast objekti Y. Kuidas on see selgitatav? Intuitiivselt tähendab see uus tulemus järgnevat: 1) kui objekt on küll ekraanil, kuid kaob teadvusest, siis on objekti representatsioon ajus endiselt aktiivne (see on loogiline, kuna objekt on ekraanil ja sisend jõuab ajju), kuid mingil põhjusel natuke allpool teadvustamise läve; 2) uue sisendsignaali poolt tekitatav ajuaktiivsus tõukab selle lävelähedase objektirepresentatsiooni “üle läve” – objekt jõuab taas teadvusesse; 3) uue sisendsignaali enda integreerimine teadvusesse võtab natuke aega, mistõttu teadvustataksegi enne “vana” objekti.

Et see mehhanism toimiks, on tarvis, et uus sisendsignaal saaks ajus käivitada mingi mittespetsiifilise aktiivsuse, mida on tarvis objekti teadvustamiseks. (see protsess peab olema mittespetsiifiline, kuna ta tekitatakse uue objekti poolt, kuid mõjub vana objekti teadvustamisele.) Huvitaval kombel polegi hetkel populaarsete teadvuseteooriate seas palju neid, mis rõhutaks mittespetsiifilise aktiivsuse olulisusele teadvuseprotsessides. Toredal kombel on aga üheks selliseks teooriaks, mille jaoks mittespetsiifiline (talamuse tuumadest tulev) aktiivsus on keskse tähtsusega teadvustatud kujundi loomisel, “kodumaine” ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadvuseteooria professor Talis Bachmanni poolt. Ehk annab kirjeldatud töö põhjust, et kolleegidele selle teooria võimekust ja pädevust meelde tuletada?

Allikas: Wu et al., Poster in VSS

  1. Jaan
    juuni 27, 2009, 4:39 p.l.

    aga ehk on siiski alternatiivseletusi mittespetsiifilisele aktiivsusele? võiks arvata, et tegelikult nii värvi muutuse katses kui ka originaalses punkti lisandumise katses muutus objekti representatsioon – ühel juhul muutus objekti värv, teisel juhul objekt (ringike) täienes tema sisemusse tekkinud punktikese võrra. sel juhul võiks öelda, et efekt on siiski põhjustatud spetsiifilise ajusüsteemi töö poolt – objekti representatsiooni uuendatakse ja selle uuendamise käigus aktiveeritakse spetsiifilise süsteemi siseselt tugevamalt objekti juurde kuuluvad neuronaalsed ühikud: lisaaktiveerimise tõttu jõuab esiteks teadvusesse objekt vanal kujul ja seejärel oma uues kuues.

  2. Psühhotudeng
    juuni 27, 2009, 8:15 p.l.

    Ma pakun välja oma nägemuse spetsiifilisele aktiivsusele (mis on üsna sarnane Jaani pakutuga): selleks, et avastada uut kujundit, võrreldakse seda varem nähtuga ja sellepärast tuuaksegi eelmine kujund uuesti teadvusesse. Sellisel juhul oleks tegemist spetsiifilise süsteemi tööga.
    Paralleelselt uue kujundi ilmumisega võib aktiveeruda mittespetsiifiline süsteem seoses uudsusreflekiga. Seega võivad korraga esineda nii spetsiifiline kui mittespetsiifiline aktiivsus.

  3. jaanaru
    juuni 28, 2009, 9:51 e.l.

    üsna huvitav mõte (see “vana objektiga võrdlemise hüpotees”) – kas on ka muud tõendusmaterjali, mis näitab, et uue kujundi avastamiseks on tarvis eelmine kujund uuesti teadvusesse tuua?

  4. Margus
    juuli 1, 2009, 11:08 e.l.

    niisiis teadvuslik kogemus ei allu loodusseadustele ja loogikareeglitele? huvitav ju kui “ajus ja teadvuses toimuv peaks olema vastavuses välismaailmas toimuvaga” … miks see siis antud juhul nii ei ole?

  5. Jaan
    juuli 1, 2009, 1:03 p.l.

    Üldjuhul ikka on – teadlased pididki ju kasutama väga spetsiaalseid meetodeid, et sellise fenomeni olemasolu näidata, st arvatavasti on tegu fenomeniga, mis pole otstarbekas (ehkki – vaata psühhotudengi hüpoteesi), vaid mis tekib vastavate neuronaalsete mehhanismide töö käigus nö “kogemata” (tavaliselt süsteem sellistes tingimustes töötama ei pea – teadlased kasutavad alati “nippe”, et saada teadvuse kohta teada midagi uut, mis annaks vihjeid ka ta neuronaalse baasi kohta)

  6. Psühhotudeng
    november 12, 2009, 8:36 p.l.

    Kas ei või olla lihtsalt nii, et seoses objekti muutumisega kaasneva lisaaktiivsusega (nö lisa energiahulgaga) mittespetsiifilises süsteemis (kust see kandub edasi spetsiifilisse süsteemi) toimubki sama objekti teadvusesse uuesti ilmumine?

  7. Jaan
    november 12, 2009, 10:48 p.l.

    ainult see eeldus muidugi ei selgitaks seda, miks ring teadvusesse ENNE uut objekti jõuab, sest uue objekti aktiivsus peaks ju suurem olema (kuna ta on värskem). ideid?

  8. epoder
    november 13, 2009, 11:02 e.l.

    Ilmselt kõik seletused peavad eeldama, et uue objekti aktiivsus on algul väiksem, kuna ta on “liiga värske” ja pole saavutanud vajalikku taset (vajalikus kohas).

  9. jaanaru
    november 13, 2009, 11:40 e.l.

    nagu õigesti märkad, peab uue objekti aktiivsus peab algul väiksem olema vajalikus kohas, st nt “aktiivsus esmases visuaalses korteksis” on arvatavasti uue objekti (välgatuse) puhul transienti tõttu tugevam. fenomeni selgitamiseks peab tugevam olema vaid nö “teadvuse jaoks tarvilik aktiivsus”, aga küsimus ongi selles, mis aktiivsus ja kus see on.

  10. Bachmann
    november 13, 2009, 2:20 p.l.

    Enamik vastustest, mida aju neuronitelt mõõta saab on ajas kiirelt kasvava ja seejärel suhteliselt kiirelt (mõnikord eksponentsiaalselt) kahaneva profiiliga. Nii et sõltuvalt sellest, milliselt aktiivsustasemelt võttes mõne teise süsteemiga võrrelda tahame, saame nii tugevamaid kui ka nõrgemaid uue stiimuli seisundeid. Eriti veel arvestades seda, et teine süsteem käitum sarnaselt ja omab samuti erinevaid aktiivsustasemeid. Ikkagi ei pääse konkreetsete neuronite konkreetsest mõõtmisest konkreetsel ajahetkel seoses konkreetse infotöötlusülesandega. On alles pähkel!

  11. Tonu
    november 16, 2009, 5:32 p.l.

    Kas seda probleemi võib kirjeldada ka teisiti: et objekt X ehk ei põhjusta otseselt Y (taas)teadvustumist, vaid põhjustab seda ellimineerides Y mitteteadvustamise põhjuse, mis toimub kuidagi teistmoodi ja kiiremini ja ka Y taasteadvustumine alaläviseks suruja ellimineerimise tõttu on võimalik kiiremini.

  12. Bachmann
    november 16, 2009, 9:39 p.l.

    See on üks võimalik tõlgendus.

  13. Jaan
    november 16, 2009, 9:54 p.l.

    … kusjuures mehhanism ajus võib olla nii ‘teadvustamise’ kui ka ‘mitteteadvustamise põhjuse elimineerimise’ selgituste jaoks sama (nt Y kaob teadvusest, kuna kaob side mittespetsiifilise süsteemiga – X tekitab selle sideme taas, mis viib korraga nii Y mitteteadvustamise põhjuse elimineerimiseni kui ka Y teadvustamiseni)

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s