Esileht > aju ja teadvus, teadvuseteadus > teadvustamine: otsus ajus?

teadvustamine: otsus ajus?

Oleme paar korda raporteerinud, et kui esitada lävelähedane stiimul, mis vahel teadvustub, vahel mitte, siis määrab alfa-sagedusel toimuv neuronipopulatsioonide võnkumine, kas stiimul teadvustub või mitte. Näiteks on leitud, et alfa-sagedusliku võnkumise faas mõjutab lävelähedase punktikese teadvustamist. Kuid mida see alfasageduslik aktiivsus väljendab? veel enam – kas on võimalik leida ka efekte kõrgematelt (ja mõnede teadlaste jaoks “huvitavamatelt”) sagedustelt?

Catherine Tallon-Baudry on üks tähtsamaid võnkuvate protsesside uurijaid inimajus. Oma doktorandi Valentin Wyartiga avaldasid nad eelmisel aastal tähtsa töö, kus näitasid, et tähelepanu ja teadvus on ajus erinevad protsessid, mis sest, et mõlemad väljenduvad gamma-sagedusliku võnkuva aktiivsusena – tähelepanu ja teadvuse efektid leiti erinevatel ajavahemikel ja erinevatelt sagedustelt (Wyart & Tallon-Baudry, 2008, Journal of Neuroscience). Headel teadlastel õnnestub ikka kaks ühe hoobiga: nii analüüsisid ka need prantsuse teadlased oma tulemusi uuesti, võttes seekord luubi alla enne stiimuli esitamist toimuvad võnkeprotsessid. Tulemused olid taas väärt kõrget publitseerimist.

Esiteks leiti taas, et enne stiimulit toimuv alfasageduslik võnkeprotsess mõjutab teadvustamist: kui alfasageduslikku võnkumist on rohkem, siis on teadvustamine halvem. tänu kavalale katsemanipulatsioonile suudeti aga lisaks veel näidata, et see alfasageduslik mõju väljendab ruumilise tähelepanu efekti – ruumiline tähelepanu avaldab mõju teadvustamisele läbi alfasagedusliku võnkumise.

Huvitavamaks läks aga asi gamma võnkesagedusel: leiti, et 300-100 ms enne eesmärkobjekti esitamist tekib selge gammasageduslik aktiivsus sagedusribas 48-64 Hz, mis lokaliseeriti kõrgematesse visuaalsetesse piirkondadesse. Huvitav sealjuures oli see, et see aktiivsus oli nii sageduselt kui ka lokalisatsioonilt väga sarnane pärast stiimuli esitamist tekkiva gamma-vastusega. Nagu peegelpilt, ainult et enne stiimuli esitamist. See efekt ei olnud sõltuv tähelepanust.

Kas säärane varajane ja enne eesmärkobjekti tekkiv aktiivsus saab mõjutada hilisemat teadvustamist? jah, tulemused näitasid, et see varajane gammapuhang ennustab seda, et katseisik ütleb “ma nägin stiimulit”. kahjuks (ja lausa imelikul kombel) ei tehtud analüüsi seoses objektiivse muutujaga (katseisiku õigete vastuste proportsioon) – kas gammapuhangul oli ka funktsionaalseid tagajärgi? Praegu interpreteerivad autorid seda gamma-aktiivsust kui “otsust kallutavat protsessi” – kui gamma on suurem, siis on otsus kallutatud “jah, teadvustasin” poole ja vastupidi.

On huvitav, et autorid panevad oma tulemused otsustegemise uurimise raamistikku. Nad lähevad isegi niikaugele, et ütlevad, et nende eelmise katse tulemustes väljenduvad (mitte ainult teadvuse neuronaalsed korrelaadid, vaid) ka otsuseprotsessi jaoks oluline sensoorne tõendusmaterjal – et teadvusprotsessid on aktiivselt seotud otsusetegemisprotsessidega. Visuaalsetes piirkondades toimuv töötlus oleks siis sensoorse tõendusmaterjali kogumine, frontoparietaalne võrgustik akumuleeriks seda tõendusmaterjali, et teha otsus teadvuse sisu ja teadvustamise enda kohta. See on huvitav mõte, kuid kas tõesti on teadvustamine seotud millegi otsustamisega? Kui ma lihtsalt istun ja teadvustan murul jooksvaid jäneseid, siis kus on see otsus? ehk me mõistame muidugi otsustusprotsessi liiga kitsalt: ehk on enne teadvustamist aju käinud läbi tõepoolest mitu otsust (kas see on loom või puuvili? kas see on jänes või libahunt?) ja teadvuses on esindatud vaid otsustusprotsesside tulemused? Seda, et see mõte polegi nii tobe, näitab see, et mitmetähenduslike piltide puhul teadvustame me korraga vaid pildi ühte võimalikku interpretatsiooni – just nagu oleks aju parajasti otsustanud selle interpretatsiooni kasuks.

otsustage ise:

Wyart & Tallon-Baudry, 2009, Journal of Neuroscience: How ongoing fluctuations in human visual cortex predict perceptual awareness: baseline shift versus decision bias

  1. Tonu
    juuli 22, 2009, 6:57 e.l.

    Minu meelest on väga hägune öelda, et “jah teadvustasin” on otsus (gamma-aktiivsus kui “otsust kallutav protsess”). See kõlab nagu ma saaksin otsustada, mida ma teadvustan. Mida üldse tähendab otsustama selles kontekstis.

    Kui näiteks silma võrkkestal neuronid registreeritavaid valgussignaale mingi ülikeerulise neurokeemilise infotöötlusega analüüsitakse ja tehakse igal astmel kasutades tagasisidet ja võrdlust eelneva ajahetkega mingeid tõenäosuslikke üldistusi (winner takes all), siis need ju pole otsused, minu meelest tavamõistes küll mitte.

    Kui aga kõrgemal tasemel mingeid üldistusi (neurokeemilisel alusel toimuv infotöötlus), mida me teadvustame, pidada otsusteks, siis tuleb välja nii, et on olemas ka otsused, mida me ei teadvusta. Niiviisi muutub mõttetuks öelda, et teadvuses on esindatud vaid otsustusprotsesside tulemused, sest veelgi suurem osa otsustusprotsesside tulemusi jääb teadvustamata.

    Väga segane sai. Aga ma tahan viidata piiri puudumise võimalikkusele ja võimalusele, et otsustusprotsessil teadvuses polegi diskreetset tulemust. Me võime küll rangelt defineerida, mitu puud on mets, aga fikseerida ajahetke, mil ma tunnen, et nüüd olen omadega metsas on kujuteldamatult keeruline, et mitte öelda võimatu.

  2. Jaan
    juuli 22, 2009, 8:27 p.l.

    1. kujuta ette situatsiooni, kus vahel esitatakse üliähmaselt mingi punktike – selles olukorras on katseisik ebakindel, kas midagi tõepoolest esitati. lisaks on tal ka küllaltki raske hinnata, kui hästi ta midagi teadvustas, kuni selleni välja, et tal on keeruline öelda, kas ta üldse midagi teadvustas või ei. sellises olukorras (kus oli läbi viidud ka vastav katse) on vastamine “jah, teadvustasin” või “ei, ei teadvustanud” kindlasti mingil määral otsus (või nii vähemalt argumenteerivad autorid).
    2. ütlus, et teadvuses on esitatud vaid otsustusprotsesside tulemused ei tähendanud mitte seda, et VAID teadvuses on esitatud otsustusprotsesside tulemused => ka mitteteadvustatult võivad olla esitatud otsustusprotsesside tulemused, kuid vahe teadvusega seisneb selles, et teadvuseväliselt on esindatud ka otsustusprotsess (kas mitmetähenduslikul pildil on vana daam või noorik?) ise.
    3. aitäh kriitiliste mõtete eest – eks aeg näitab, kas on või ei ole mõistlik teadvuseteadvust ja otsustusprotsesse ühte patta segada. igal juhul on vahel tore vanu tulemusi uue nurga alt vaadata.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s