Unenägudest

nagu märgata võib, on blogis hapukurgihooaeg. loodan südamest, et ka lugejad puhkavad hästi. ühe hea puhkuse juurde käib ka hea uni. Unest oleme siin blogis ikka kirjutanud, kuna une fenomen kuulub teadvuseteaduse juurde – unenägudeta uni on näide sellest, kuidas igaühel meist öösel mõneks ajaks teadvus kaob, unenägusid aga loetakse teadvusefenomenideks, sest me võime unes näha, kuulda jne samamoodi nagu ärkvel olles. Unenäod ongi tänase inimliku postituse teemaks – täna keerulisi katseid ei tutvusta, nii et kutsuge lugema ka sõbrad-sugulased ja mõtelge kaasa!

Mis on unenäod? Unenäod on teatud unefaasis tekkivad nägemis-, kuulmis-, lõhnatundmis-, puutetundmiskujutised ning ideed ja emotsioonid. Unenäod tekivad unefaasis, mida saab väga hästi jälgida ka väljastpoolt, sest selles unefaasis liiguvad magaja silmad (REM uni ehk rapid eye movements uni). Olgugi et paljud inimesed väidavad, et nad ei näegi unenägusid, näeb unenägusid igaüks – me lihtsalt unustame nähtud unenäod väga kiiresti. Kes tahab unenägusid paremini mäletada, hakagu pidama unenäopäevikut – olgu voodi kõrval alati pastakas ja paber, mille abil une sisusid üles märkida, ning olgu vastav plaan ja soov, unenägusid üles kirjutada. Mõne aja jooksul näete, kuidas üha rohkem unenägusid jääb meelde (miks? sest aju jaoks saab unenägude mäletamine eesmärgiks, mis viib selleni, et /lihtsustatult öeldes/ mällu salvestamise mehhanismid, mis muidu unenägude nägemise ajal on ka niiöelda puhkusel, on pisut rohkem aktiveeritud ja aitavad unenägusid mällu salvestada). Kes päevikut pidada ei viitsi, võib lihtsalt paar aastakümmet oodata, kuni igaühele on saadaval unenägude lugemise ja salvestamise masin, mille võimaldab tehnoloogia, mida oleme kirjeldanud siin.

Mis on unenägude funktsioon? Viimastel aastatel on välja arendatud üsna hea teooria selle kohta, millist rolli võiks aju ja organismi tegevuses mängida unenägudeta uni. sellest kirjutasime siin. Unenägude puhul pole aga täit selgust, miks me neid näeme. Väga üldlevinud on Freudi poolt populariseeritud arvamus, et unenäod väljendavad alateadlikke soove. see teooria tänases teaduses enam suurt rolli ei mängi, kuid ühtset ja üldtunnustatud teooriat unenägude funktsiooni kohta pole. mõningate ideedega saab tutvuda wikipedia vastavas artiklis. muuhulgas on võimalik, et unenägudel polegi mingit olulisust, vaid et nad lihtsalt kaasnevad teatud ajuseisunditega. Teadusliku loogika ja puuduvate tõendite tõttu on ebakorrektne väide see, et inimesed unes tulevasi sündmuseid ette näeksid. Loogika on järgnev: kui oleks võimalik unenägudes tulevasi sündmuseid ette näha, siis peaks need isendid, kes unenägudes sündmusi ette näevad, olema looduses palju suurema ellujäämistõenäosusega => nende geenid oleksid olnud edukamad (kuna nad jäid suurema tõenäosusega ellu) => tänapäeval peaks suur osa populatsioonist tulevikusündmusi ette nägema. selle asemel aga me enamasti unustame oma unenäod.

Unenäod ja teadvus. Nagu alguses mainitud, kuuluvad unenäod teadvusfenomenide hulka – unenägusid kogedes on meil teadvuslik kogemus, mis on väga sarnane argipäevas kogetule. huvitaval kombel me enamasti ei saa aru, et me näeme und – olgugi, et sünnivad argielu jaoks võimatud sündmused, peame me neid unenäo ajal tõelisuseks. unenäod on hea näide selle kohta, kuidas aju tekitab virtuaalse tegelikkuse: see, mis unenäos juhtub, sünnib ainult ajus ja on tekitatud ainult aju poolt. Minu jaoks on huvitav, et vahel tunduvad unenäos kogetud lõhnad, emotsioonid, ideed olevat palju intensiivsemad kui me neid näiteks ärkvel olles ette kujutada suudaksime – see virtuaalne tegelikkus on väga kaunis ja väga osavalt meisterdatud. Selles valguses pole ka ime, et mõned tähtsad teaduslikud ideed on sündinud just unenägudes: sisendinformatsioon välismaailmast ei sega ajus toimuvat, seega saab aju rahus tööd teha. Kellele anekdootlikud tõendid ei kõlba, võib uurida ka kokkuvõtet ühest hiljutisest teadustööst, kus näidati unenägudega une mõju kreatiivsusele. Oleks ju tore, kui ka lahendus teadvuse probleemile just unenäos esile kerkiks? otsa otsaga kokku tõmmates tuleb tõdeda rumalat asjaolu, et me ju unustame suure enamuse oma unenägudes toimuvast lihtsalt ära – ehk on teadvuse probleemi lahendus juba kellegi ajus tekkinud ja kellegi unenäos korduvalt esinenud, kuid too unenäo kandja pole sellest lihtsalt teadlik! Väga irooniline.

Ilusaid unenägusid!

  1. Margus
    juuli 27, 2009, 4:22 p.l.

    mind on unenäod alati huvitanud ja ilmselt seetõttu, et ma neile tähelepanu pööran, jäävad mõned mulle ka hommikuks meelde … aga arvatavasti võiks jääda rohkem, kui ma neid ka üles kirjutaksin!? mind huvitaks, kas keegi on proovinud kirgast und (lucid dreaming) … eestikeelse wikipedia kohaselt on kirgas uni “teadvusel uni”, mis tundub olevat kitsam lähenemine kui see, mida siin postituses esitati (siin paistab iga unenägu olevat “teadvuse fenomen”).

  2. Jaan
    juuli 27, 2009, 4:49 p.l.

    1. üleskirjutamist võid proovida – minu puhul töötas (st mäletasin hommikuti kindlasti rohkem kui muidu)
    2. taaskord on teadvuse terminoloogia külvanud segadust: lucid dreamingu puhul on inimesed teadvusel selles suhtes, et nad on teadvusel sellest, et nad näevad und (st midagi eneseteadvuse sarnast), aga iga unenägu on teadvuslik kogemus, kuna see, mis me kogeme unes, on sarnane fenomeniline kogemus sellele, mida me kogeme muidu.

  3. Tonu
    juuli 28, 2009, 9:46 e.l.

    Kas unenägude mittemäletamine hommikul on puudujääk? Ega ma palju mööda ei pane, kui ütlen, et aastas ehk üks uni on hommikul meeles. Varem ei pööranud sellele tähelepanu, aga nüüd olen hakanud mõtlema, et see ei ole ikka õige asi. Proovin edaspidi kindlasti kirja panna, ehk unemälu paraneb. Kui unemälu on vastavuses tavamäluga, siis muidugi erilist lootust paranemisele pole.

  4. kaspar korjus
    juuli 28, 2009, 11:01 e.l.

    lucid dreaming on ka minu huvisfääris olnud ning huviga loeks Jaanilt selle kohta eraldi postitusest.

  5. MargusM
    juuli 29, 2009, 10:40 e.l.
  6. annika
    juuli 29, 2009, 1:41 p.l.

    oli tore avastus, et eesti keeles sihuke blog on!

    lugesin hiljuti päris head raamatut, Jeff Warren’i “The Head Trip: Adventures on the Wheel of Consciousness” (2007), kodustelt raamatulettidelt seda küll ei leia kahjuks…umbes pool raamatust on pühendatud une-eelsetele/-aegsetele/-järgsetele teadvusseisunditele, muuhulgas osaleb autor mõnes uuringus katseisikuna ning pärast võrdleb oma subjektiivset kogemust, müüte ja teadusuuringute tulemusi. tõsi, autori näol on tegemist pigem teadusajakirjanikuga, kuid huvitav, ülevaatlik ja samas ka niisama nauditav lugemine sellegipoolest.
    intervjuu autoriga annab pisut parema ülevaate: http://www.bookslut.com/features/2008_06_012943.php

  7. Jaan
    juuli 31, 2009, 7:00 e.l.

    Tonu – unenägude mittemäletamine ei ole puudujääk; ma ei tea ühtegi tööd, kus oleks näidatud seost unenägude mittemäletamise ja mälu vahel. tegelikult arvan ma, et unenägude mittemäletamine on mõttekas – kui unenägude mäletamisel oleks funktsioon, siis me mäletaksime neid rohkem (evolutsiooniline argument postituses).
    Kaspar – huvitaval (suisa kummalisel ja väga kahetsusväärsel) kombel pole lucid dreamingu kohta moodsate ajukuvamise ja manipuleerimise meetoditega töid tehtud (kui keegi mõnda teab, siis andke märku). (tean ühte doktoranti Leipzigi Max Plancki Insituudis, kes seda lünka loodetavasti peagi täidab). MargusM linkidest saab asjalikke tehnikaid, kuidas lucid dreamingusse minna ja kuidas seda treenida, kuid videos esitatavad väited aju, teadvuse ja nende suhte kohta pole tõsiseltvõetavad. lisaks on lucid dreamingu meetodite kohta täiesti korralik tekst ka wikipedias – http://en.wikipedia.org/wiki/Lucid_dream#Induction_methods.
    Annika – kui huvi ja aega on, võid selle raamatu kohta ju meie blogi jaoks ka (lühi)tutvustuse kirjutada

  8. anu
    juuli 31, 2009, 9:21 p.l.

    Evolutsiooniline argument – kas aga seda saab päris kindla argumendina võtta?

    Evolutsiooni käigus on ju läbi läinud palju mittemõistlikke asju – näiteks väljasurnud hirvlase Megalocerose hiiglaslikud sarved, mis kõlbasid kõlbasid küll emastele mulje jätmiseks, kuid olid ikka raske koorem küll kanda. Sõnum võis olla selline “vaadake emased, ma olen nii kõva mees, et suudan sellise raske koormaga ikka veel elus ja terve olla! Valige mind!”

    Inimese puhul võiks ju esitada sellise spekulatsiooni: “Vaadake naised, olen küll tuim, mittesensitiivne ja unustan kohe kõik unenäod, aga ikka olen elus ja terve! Järelikult kõva mees!”.

    Ja ilmselt on evolutsioonil tohutult palju võimalusi, üks rohkem tõhus, teine vähem, aga elus püsivad kõik, kes elus püsivad. Kes ütleb, et inimene praegu seda “kõige tõhusamat” teed mööda on läinud? Kuid mainima peab, et inimene siiski väga kaugele on jõudnud🙂

    Ja pealegi, tuleviku ettenägemisvõime tugevus ja järglaste hulk võivad hoopiski pöördvõrdeliselt seotud olla. Sellised võimed pidid iseäranis hästi välja tulema tsölibaadis elades. Aga kas seda teaduslikult tõstatud on, kahtlen.

  9. MargusM
    august 1, 2009, 12:37 p.l.

    Peamiselt selgitatakse selge/teadvusel une esilekutsumise viise, mis olevat palju tõhusamad mujal kirjeldatutest. Nähtuse uurimisel on kasulik kui seda osatakse uuringu ajal esile kutsuda. Põhjalikke selgitusi aju ja teadvuse kohta ei õnnestunud leida. Oluline on selle kirjelduse juures keha ning aru (mind) ärkveloleku taseme eristamine. Üks väidetest oli tähelepanu fookuse kohta, mis siirduvat sellises unes tavateadvuselt eba/alateadvusele ja see võimaldavat muuhulgas kehavälist kogemust. Üksikasjalikku kirjeldust tavateadvuse ja alateadvuse seosest närvitegevusega või nende ruumilisest paiknemisest ei esitatud.

  10. jaanaru
    august 4, 2009, 6:55 e.l.

    Anu – evolutsioon kannab küll vahel kaasa mittemõistlikke asju, kuid antud juhul oluline argument on vastupidine: kui tekib midagi mõistlikku, funktsionaalset, siis see kandub edasi, kuna vastavatel isenditel (kes näevad unes ette, et homsel jahil hävitavad mammutid kõik jahimehed) on suurem tõenäosus ellu jääda. kui on suurem tõenäosus ellu jääda, siis on ka suurem tõenäosus, et geenid kanduvad edasi (isegi siis, kui isend vaid mõned järglased saab, sest kui teised isendid surnud on, siis ei saa nad üldse järglaseid). kui on suurem tõenäosus, et geenid kanduvad edasi, siis peaks looduslik valik valima isendeid, kes näevad unes sündmuseid ette ja neid peaks tänapäeval mägede viisi olema. mina kahjuks unes ette ei näe, seega ehk kirjutan seda kõike vaid kadedusest nende vastu, kes unes homseid väärtpaberite hindu näevad.

  11. jaanaru
    august 4, 2009, 7:01 e.l.

    MargusM – näiteks need samad väited sellest videost, mis Sa nüüd esile tõid, ongi ebapädevad ja ebatäpsed. neil on ainult “selgituslik” väärtus, aitamaks vaatajal mingi sorava jutu abil analoogiate abil aru saada, kuidas see meetod toimida võiks, kuid nad tegelikult ei selgita midagi selle kohta, kuidas toimub üleminek unne või lucid dreamingusse (ma võin ka selgitada oma väikesele sugulasele, et magnetist tulevad välja nähtamatud käed, mis tõmbavad metallitükki enda poole).

  12. MargusM
    august 4, 2009, 12:11 p.l.

    Lugesin suurema osa materjalist PDF kujul, näib et video on koostatud PDF jooniste abil. Kirjeldatakse mida peaks taolise une esilekutsuja tegema, näiteks programmeeritava kellaga äratuse meetod oli lühidalt: esimene äratus tuleb teha umbes kell 4 sest siis on ajukeemia sobiv, järgnevad äratused teha järjest suureneva vahemikuga – teadvus muutuvat järgmist äratust oodates ärksaks, kuid keha mitte ja see olevat sobiv aeg teadliku une esilekutsumiseks. Selleks olevat vajalik enda asukoha muutmine unelaadses teadvuse olekus, pöörates/keerutades end mõttes füüsilise keha suhtes. Sealses foorumis väidetakse et paljud on proovinud aastaid teisi ebakindlamaid juhitava une esilekutsumise viise, kuid sel viisil õnnestuvat tulemuseni jõuda kiiresti. See on peamiselt selgitus une esilekutsujale ja märksa vähem esilekutsutud une ajal närvisüsteemis toimuvat kirjeldavale uurijale.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s