Tononi teadvuseteooria

Oleme üheskoos nüüd pisut üle kümne kuu ajanud taga teadvuse probleemi lahendust. Tõdemus on lihtne – probleem püsib, lahendust veel pole. Üritan augustikuu jooksul tutvustada mõningaid teooriaid, mis on välja pakutud selgitamaks teadvuse neurobioloogilist baasi ja tema olemust. Kindlasti on sobilik alustada Wisconsini Ülikooli teadlase Giulio Tononi teooriaga, sest see on hetkel ehk kõige “trendikam”.

Tononi, kes on teinud tõhusat koostööd ka Nobeli laureaadi Gerald Edelmaniga, on välja pakkunud teadvuse informatsiooni-integratsiooni teooria. Teooria eesmärgiks on selgitada, mis on teadvus ja miks näiteks süsteemis nagu aju tekib teadvus. See teooria põhineb kahel aktsioomil – 1) teadvus on informatiivne ja 2) teadvus on (teda omava isiku jaoks) integreeritud.

1. teadvus on informatiivne – igal hetkel valdava teadvusesisu puhul on tegemist äärmiselt suure hulga liiase info taandamisega konkreetseks võimalikuks üheks kogemuslikuks elamuskompleksiks, mis omakorda sisaldab korraga tohutul hulgal bitte informatsiooni. Igaüks saab põhimõtteliselt esile manada oma teadvuses miljoneid teadvuslikke kogemusi, kuid igal konkreetsel hetkel on selliseks aktualiseerunud elamuseks vaid üks. Isegi niisuguse lihtsa tajumuse kogemine, nagu seda on kollase ketta nägemine, välistab miljonid muud võimalused, milles kombineeruvad värvid, kujud, suurused, intensiivsused, tähendusekandvuse erinevatest variantidest rääkimata. Niisiis, iga teadvuslik kogemus on informatiivne, kuna ta välistab tohutu hulga teisi kogemusi.

2. Teadvus esineb viisil, mis võimaldab suurt hulka infot integreerida ühtse isikliku teadvusmulje raames. Igas konkreetses teadvustatud kogemuses – isegi niisuguses, mis kestab murdosa sekundist – on üles ehitatud väga suurest hulgast teabest koosnev sidus, subjekti jaoks katkematu tervik. Et selliseid integreeritud teadvuskogemuse tervikuid saab olla praktiliselt lõpmatul hulgal, siis iga üksiku konkreetse tervikelamuse puhul on tegemist äärmiselt suure infovahendusaktiga. Teadvus on integreeritud, kuna igasse teadvuslikku kogemusse on ühendatud palju erinevat informatsiooni.

Tononi idee on informatsiooniteoreetiliste valemite abil väljendada seda, kuivõrd üks või teine süsteem informatsiooni integreerib. Matemaatiliselt põhjalik tutvustus selle meetodi kohta, mille abil Tononi informatsiooni integreerimist mõõta üritab, on vabalt kättesaadav siin: http://www.ploscompbiol.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pcbi.1000091

Kas see teooria suudab midagi selgitada? Me teame, et teadvus on ajus. Huvitaval kombel aga teatud aju osad teadvuse jaoks tarvilikud ei ole – näiteks väikeaju kahjustuse korral teadvuseseisundis ja –sisudes muutusi ei teki, ehkki väikeaju on hoolimata oma nimest sama neuroniterohke kui suuraju. Miks väikeaju ei evi teadvust? Tononi teooria ütleb, et väikeajus ei toimu informatsiooni integratsiooni, mis on kooskõlas neuroanatoomiliste faktidega – väikeaju moodustavad pisikesed väga spetsialiseerunud üksused, mis omavahel ei sidustu (on küll informatsioon, kuid puudub integratsioon). Niisiis, teadvuse seisund on võimalik juhul, kui aju paljud erinevad, üksteisest kaugel paiknevad allsüsteemid on aktiivselt sidusad, ühendatud. Samuti oskab teooria hästi selgitada, miks vaikse une või üldnarkoosi all teadvus kaob. Vastavat teadvuseta olekut iseloomustab aju adekvaatne vastamine üksikärritajatele, kuid terviklik ühendatud aktiivsüsteem on asendunud üksteisest eraldiseisvate ja omavahel „mittekõnelevate” aktiivsussaarekestega – teadvust pole, kuna informatsioon ajus pole integreeritud.

Tononi teooria kohaselt ongi teadvus integreeritud informatsioon – kui mingi süsteem integreerib informatsiooni, siis ta on teadvusel. See süsteem võib olla bioloogiline – näiteks mesilase aju –, kuid ei pea olema: ka iPhone integreerib informatsiooni. Tononi teooria suurimaks eeliseks ongi see, et ta üritab leida ja välja pakkuda meetodit, mille abil mõõta informatsiooni integreeritust ehk siis mille abil mõõta teadvust. Selle teooria abil muutuks põhimõtteliselt võimalikuks öelda, kas näiliselt vegetatiivses (koomalaadses) seisundis olev patsient on teadvusel, mis hetkel vastsündinud on teadvusel ja kuidas on loomade või tehissüsteemide teadvusega. Lisaks, nagu mainitud eespool, pakub see teooria võimalust selgitada, mis see teadvus üldse on – teadvus ongi integreeritud informatsioon. Atraktiivseks teeb teooria ka see, et ta on tõene, siis on teadvuse suur probleem lahendatud ja blogikirjutajad peavad endale uue teemaderingi otsima.

Aga lugege ise Tononi lihtsalt ja mõistetavalt kirjutatud tutvustust oma teooriale: http://www.biolbull.org/cgi/reprint/215/3/216.pdf.

  1. august 2, 2009, 8:32 e.l.

    Mis võiks olla Euroopa Liidu kui poliitilise organisatsiooni ‘phi’ (integreeritud informatsiooni keerukus)? (näiteks võrreldes inimajuga)

  2. jaanaru
    august 2, 2009, 8:46 e.l.

    EL phi on 13, ühe mu sõbra phi on 6082, nii et selge vahe on olemas. (ajan umbluud, vastust küsimusele tegelikult ei tea).
    lisaks tuletaksin meelde kunagi blogi algusaegadel välja toodud “pisikese võrgustiku argumendi” – https://teadvus.wordpress.com/2008/10/06/suure-probleemi-lahendamine-vs-vaike-argument/ . on võimalik koostada ka pisike tehislik närvivõrgustik, mille phi oleks suur – kas too julla on siis teadvusel? jne jne.
    mulle endale meeldivad Tononi teooria alustalad – teadvus on integreeritud; teadvus on informatiivne -, kuid kogu informatsiooniteooreetiline raamistik tundub olevat liiga “tehislik” – kust me teame, et need on õiged valemid ja et phi on õige teadvuse mõõt?

  3. Tonu
    august 2, 2009, 8:50 e.l.

    Tore on ka Tononi vastav loeng YouTube´s. Teooria on ka elegantne, justnagu seletabki kõik ära. Samas, kui teadvuseks pidada igasuguse süsteemi integreeritud informatsiooni, siis sellest väljapoole ei jää ju midagi ja kõik ongi teadvus, Absoluut või jumal. Inimteadvus on sellest siis inimesega seotud osa ja “kogu lugu”. Et siis igal alamsüsteemil on oma minateadvus. Sel juhul ei saa ikkagi aru teadvusest tavapärases mõistes kui teadvustatud kogemusest. Tuleb välja nii, et osa teadvusest jääb teadvustamata. Ehk on terminoloogia kah eksitav?

  4. jaanaru
    august 2, 2009, 9:01 e.l.

    mõtled vist seda videot – http://video.google.com/videoplay?docid=-7502852812875314243&ei=mlV1SvaKE5PM2wLE-dyZCg&q ? see on väga hea ja väga lihtne ja sobib tõepoolest vaatamiseks igaühele, kes asjast huvitatud

  5. Tonu
    august 2, 2009, 11:24 e.l.

    Seda jah. Väga aristokraatlik esinemine. Jaan – valemid võivad õiged olla informatsiooniteooria raames, aga kas integreeritud informatsiooni (mille mõõt on siis phi) nimetamine teadvuseks on õigustatud? Puude ja metsa mõiste vahekord. Et kui metsa on väga vähe, siis on tegemist ikkagi puudega ja mitte metsaga. Ehk siis vastus sõltubki vaatlejast ja universaalset vastust polegi.

  6. august 2, 2009, 11:57 e.l.

    ikka universaalne vastus võiks/peaks ka olema… Kui mõelda kui konkreetselt toimub näiteks magama jäämine või koomast ülesse ärkamine vms. kuigi jah.. on ka päevi kus oled kogu aeg nagu pool unes…

  7. anu
    august 3, 2009, 7:37 e.l.

    Kristjan kirjutas: “kuigi jah.. on ka päevi kus oled kogu aeg nagu pool unes…”
    Kui mõelda selliste pool-automaatsete tegevuste peale, siis: kas on aju töös näha vahet kui
    a) inimene tegutseb nö “autopiloodi peal”, näiteks hommikul tööle minnes paneb jalga kingad, lukustab ukse, haarab koti – pärast tööl vaatab, et hoopis prügikoti haarasin kaasa ja kas ikka ukse keerasiun lukku?
    b) teeb iga tegevust teadlikult, mõttega asja juures olles?

    Lucid dreamingu juurde tulles täpselt samasugust vahet saab teha ka unenäguses. Enamasti unenäod on “autopiloodi peal” toimetamine, aga saab ka teadlikult igasugu asju teha (väga mõnus tunne on viimane).

  8. anu
    august 3, 2009, 7:42 e.l.

    Tonu kirjutas: “Samas, kui teadvuseks pidada igasuguse süsteemi integreeritud informatsiooni, siis sellest väljapoole ei jää ju midagi ja kõik ongi teadvus, Absoluut või jumal. Inimteadvus on sellest siis inimesega seotud osa ja “kogu lugu”. Et siis igal alamsüsteemil on oma minateadvus.”
    Tononi käsitlusest tekib ka minul samasugune arusaam. Ja otsapidi jõuab see Kosmilise teadvuse (absoluut, jumal või mida iganes) olemasolu võimalikkuseni. See Kosmiline teadvus ongi paljudel juhtudel see, mida newagelased mõistavad lause all, “et teadvus asub väljaspool aju” või “et inimese teadvus on osa Kosmilisest teadvusest”. Kuigi vaevalt, et Tononi seda nii mõtles🙂

  9. jaanaru
    august 4, 2009, 7:27 e.l.

    võib muidugi olla, et tegelikult algab “teadvus” alles mingist phi (integreeritud informatsiooni keerukuse) väärtusest, aga praegu oleks iga vastus eelnevale diskussioonile puhas spekulatsioon.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s