Esileht > aju ja teadvus, teadvuse teooriad, teadvuseteadus > Dehaene ja tema teadvuseteooria

Dehaene ja tema teadvuseteooria

Kui eelmises postituses tutvustatud Tononi teadvuseteooria on ehk hetke trendikaim, siis viimaste aastate kõige mõjukama teadvuseteooria autoriks on siiski Stanislas Dehaene. Teooria mõjukus paistab välja sellest, et Dehaene’i teooria kohta leiab viite pea igast viimase viie aasta teadvuseteaduse tööst. Niisiis, heidame pilgu peale.

Stanislas Dehaene, prantslane … pariislane, propageerib teadvuse globaalse tööruumi hüpoteesi. See raamidee sai tegelikult välja pakutud juba 20 aastat tagasi kognitiivteadlase Bernard Baarsi poolt, keda nii Dehaene ise kui ka teised teadjad alati Dehaene’i nimega kõrvuti tsiteerivad. Siiski tundub, et uuemates töödes on hakatud Baarsi panust unustama, mis on osati kindlasti põhjustatud sellest, et Baars oma esialgsetes töödes ei pakkunud välja globaalse tööruumi neurobioloogilist struktuuri, mis Dehaene’il just esikohal on.

Baars kujutas 20 aastat tagasi ette, et aju koosneb paljudest oma tööle spetsialiseerunud alammoodulitest (nt moodul liikumisinformatsiooni töötlemiseks vms), mis töötlevad infot eelteadvuslikult. Teadvus seostub aga globaalse tööruumiga, mis on töötlussüsteem, kuhu need alammoodulid informatsiooni saadavad ja kus nende alammoodulite informatsioon ühendatakse ühtseks teadvuslikuks tervikuks. Seega jõuab mingi alammooduli töödeldud informatsioon teadvusesse, kui ta ühendatakse globaalse tööruumiga, st kui ta saab ajus hajutatult laialisaadetud – kui ta on globaalselt kättesaadav. Võib isegi näha paralleele Tononi teooriaga: ka Baarsi (ja Dehaene’i) jaoks on teadvus midagi, kus informatsioon on integreeritud, kuid globaalse tööruumi teooria rõhutab rohkem seda, et teadvustatud informatsioon on kättesaadav üle aju (vrd eelteadvuslik info, mis püsib ainult vastava alammooduli sees).

Stanislas Dehaene’i ja kolleegide panus sellesse teooriasse ongi olnud see, et nad on eksperimentide ja modelleerimise abil täpsustanud a) millised ajustruktuurid võiksid moodustada teadvuse jaoks olulise globaalse tööruumi ja b) kuidas ja millal toimub mingis alammoodulis töödeldava informatsiooni liitumine globaalse tööruumiga. Korduvates töödes on näidatud, et mingi objekti teadvustamise korral aktiveeruvad prefrontaalne korteks (vahetult „lauba taga“ olevad ajuosad) ja tagumine parietaalne korteks (kiirusagar, kuklast kämmal ülespoole) ning et see aktiveerimine toimub umbes 270+ ms pärast stiimuli esitamist. Dehaene’i jt teoorias moodustabki globaalse tööruumi vastavad neuronitekogumid prefrontaalses ja parietaalkorteksis, mis on omavahel seotud. Kui näiteks visuaalses korteksis töödeldav informatsioon annab sisendit globaalse tööruumi neuronitele, siis see vastav informatsioon teadvustub. Voila!

Globaalse tööruumi teadvuseteooria juures saab kritiseerida mitut seika (ja oleme seda ka varem siin blogis juba teinud): 1) ta on liiga „globaalne“ – teooria selgitab kõike, aga seega vahel ka mitte midagi; 2) pole selge, kas prefrontaalne-parietaalne korteks on tõepoolest tarvilikud teadvustamiseks või mingiteks teisteks kognitiivseteks funktsioonideks (näiteks otsuste tegemine, teadvustamise kohta subjektiivse rapordi andmine); 3) paljud teadvusekatsed annavad põhjust arvata, et me teadvustame objekti kiiremini kui Dehaene’i 270+ ms seda väidab.

Kes tahab lähemalt ja üsna lihtsalt tutvuda Dehaene’i teooriaga, see lugegu näiteks siit – http://www.unicog.org/publications/DehaeneChangeuxChapterGazzaniga.pdf . Lisaks saab http://www.unicog.org/biblio/Author/DEHAENE-S.html alt kätte kõik Stanislas Dehaene’i publikatsioonid. Keda huvitab selle teooriaga seonduv diskussion siin blogis (mida on tõepoolest omajagu), kasutagu lihtsalt otsingufunktsiooni ja tippigu sisse nimi, mis selles postituses domineerinud on: Dehaene (no mis siin ikka, annan lingi veel ka – https://teadvus.wordpress.com/?s=Dehaene)

  1. Tonu
    august 4, 2009, 5:25 p.l.

    Kui sellest varem on juttu olnud, siis vabandan; minu küsimus on – kas Dehaene´i eksperimendid on näidanud ka alammoodulis töödeldud informatsiooni liitumise kvaliteeti st kas globalse tööruumiga saab kogemus(mõtte-)produkt ainult liituda või mitteliituda; või on võimalikud ka piiripealsed hägusad variandid.

  2. jaanaru
    august 4, 2009, 5:42 p.l.

    väga hea küsimus, sest see oluline seik jäi tõesti tekstis mainimata: erinevalt enamikust teadvuseteooriatest, mis lubavad mingi objekti (või mõtte, kogemuse) järk-järgulist teadvustamist, postuleerib Dehaene’i teooria, et teadvustamine (tööruumiga liitumine) on all-or-none protsess: kas on või ei ole; objekt kas teadvustatakse või mitte, vahepealseid võimalusi pole.

  3. ökul
    august 4, 2009, 6:47 p.l.

    Veel üks mõtlemisainet pakkuv (esmapilgul sellisena tunduv) vastuolu Dehaene’i & Co käsitluses: väga paljudes eksperimentides on selgunud, et kiirusagara protsessid võivad toimuda ja sageli toimuvadki teadvusväliselt, samas kui oimusagara (temporaalsagara) protsessid kipuvad olema teadvusliku tajuga tihedamalt seotud. Nii et minule tundub kiirusagar teadvustaja rollis pigem regulaator või koordineerija olevat (nt juurdepääsuteadvust abistades), mitte aga otseselt kvaale vahendav süsteem.

  4. Riho
    august 5, 2009, 10:06 e.l.

    miks see teooria nii populaarne on?

  5. Jaan
    august 5, 2009, 10:18 e.l.

    pakuksin välja kolm põhjust: 1) teooria on piisavalt üldine, et selgitada kõike – mingi mõttekäigu läbi sobivad paljud eksperimentaalsed tulemused selle teooriaga; 2) seda teooriat (erinevalt nii mõnestki teisest teadvuse teooriast) on väga lihtne uurida aju-uuringute lemmiktehnoloogia fMRIga + samas prefrontaalne ja parietaalne korteks aktiveeruvad väga paljudes erinevates ülesannetes, mistõttu teooria, mis selgitab nende piirkondade aktiveerumist, saab palju viiteid; 3) Dehaene ise on tohutult produktiivne – sel aastal on tema nime all ilmunud juba 14 kõrgelt publitseeritud teadustööd. kui ikka erinevates tähtsates ajakirjades kogu aeg selgitada oma teooria loogilisust ja paikapidavust, siis mõni lugeja hakkabki jüngriks.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s