Esileht > ajuteadus > Miks teha ajuteadust Frankfurdis?

Miks teha ajuteadust Frankfurdis?

Tegelikult on vastus lihtne: Viimase kahekümne aasta jooksul on Frankfurdist kujunenud üks maailma juhtivamaid teadusasutusi teoreetilises küsimuses “kuidas aju töötab”. Wolf Singeri juhatusel on kohalikesse instituutidesse palgatud palju maailmatasemel tippteadlasi. Aga neid, keda palgata ei jõua, kutsutakse siia vahel kokku erilistele üritustele. Ühe sellise tunnistajaks olin reedesel päeval isegi.

Ernst Strüngmann Forum sai Wolf Singeri ja teiste poolt loodud selleks, et võimaldada interdistsiplinaarset ja väga mitmetahulist teadmistevahetust oma ala tipptegijate poolt. Edu oli tagatud, kui idee taha saadi kaksikvendade Strüngmannide miljonid, mis võimaldavad vastavaid nimekaid teadlasi kohale tarnida ja neile sobiv atmosfäär luua. Foorumi formaat on minu arvates väga põnev ja asjalik: spetsialistid arutavad vastavaid probleeme omaette ja gruppides terve nädal aega, iga päev 10-12 tundi, ning koostavad oma arutelude kohta kokkuvõtteid. Rohkem saab üldinfot selle idee kohta vastavalt kodulehelt: http://fias.uni-frankfurt.de/esforum/. Eelmine väga huvitav foorum oli muuseas provokatiivsel teemal “Better than conscious?” ja selle kohta saab lugeda siit – http://fias.uni-frankfurt.de/esforum/forums/esf01_conscious.html. Vastava sisuga raamat http://fias.uni-frankfurt.de/esforum/publications/sfr01_book.html on soovitatav lugemine igale, kellele antud teemadering huvi pakub.

Seekord uuriti üheskoos seda, kuidas toimub ajus erinevate protsesside koordineerimine. Aju koosneb ca 100 000 000 000 kuni 1 000 000 000 000 närvirakust, millest igaüks on ühendatud umbes 10 000 teise närvirakuga – kuidas on võimalik sellises süsteemis luua korda, et tekiks eesmärgipärane käitumine? See on väga keerukas teema, sest aju ise on keerukas ja vahel tundub, et suisa liiga keerukas – kuidas me saame tänapäevaste teadmiste valguses üldse ajust aru saada? Arvan, et selle foorumi tulemus annab parima ülevaate sellest, kui kaugel või lähedal me tegelikult aju mõistmisele oleme. Miks? sest kohal olid pea kõik oma ala tipptegijad – kokku 40 nime, kellest suur enamus on rahvusvaheliselt väga tuntud ja nii mõni ka Nobeli-hõnguline. Teadjatele tasub mainida nimesid nagu Earl Miller, Robert Desimone ja Matthew Wilson MITist, Laurent Itti Caltechist, Karl Friston UCList ja oma ala supertähed Györgi Buzsaki, Pascal Fries ning Maurizio Corbetta; muidugi olid kohal ka siit blogist korduvalt läbikäinud nimed nagu Wolf Singer, von der Malsburg, John-Dylan Haynes ja Catherine Tallon-Baudry. Tõeline raskekaal, tõelised gigandid. Täiesti hämmastav oli näha, tunda ja kogeda sellist teadmiste keskendumist ühte maailma punkti – Frankfurti. Muidugi on vahel selline hulk tarku inimesi koos kuskil konverentsil, kuid seekord olid kõigest need 40 inimest ja ei ühtegi segajat! Mu kolleeg kommenteeris, et kui keegi oleks vastavale hoonele pommi visanud, oleks ajuteadused 20-30 aastat tagasiminekut läbi elama pidanud!

Kõrvalistel isikutel, nagu mul endal, oli võimalus ürituse viimasel päeval foorumiga paariks tunniks ühineda, et kuulda tähtsate ninade kokkuvõtteid. Pätsasin endale ka umbes 100 lk jagu gruppide arutelude kirjalikke kokkuvõtteid, mida nüüd siin omaette oma katusekambris seedin ja hea meelega järgnevatel päevadel ka teiega jagan. Arvan, et keda aju, ta töö ja ta tööst arusaamine huvitab, võiksid järgmistel päevadel siia blogisse pilku heita. Soojenduseks võib vaadata foorumi kodulehelt tutvustavat teksti selle kohta, mida käesolevas foorumis täpsemalt uuriti: http://fias.uni-frankfurt.de/esforum/forums/esf05_coordination.html. vajutades “key questions” ja “groups” näeb ka seda, millised olid selle foorumi peamised küsimused ja millistesse tööüksustesse teadlased jaotatud olid.

Pange vaim valmis – järgmised postitused saavad olema mitteinimlikud, kuid see-eest annavad tänase seisu selle kohta, mida me aju ja ta tööprintsiipide kohta teame.

Rubriigid:ajuteadus
  1. anu
    august 22, 2009, 10:12 e.l.

    “kohal olid pea kõik oma ala tipptegijad – kokku 40 nime, kellest suur enamus on rahvusvaheliselt väga tuntud ja nii mõni ka Nobeli-hõnguline. /…/ Tõeline raskekaal, tõelised gigandid. Täiesti hämmastav oli näha, tunda ja kogeda sellist teadmiste keskendumist ühte maailma punkti – Frankfurti.”

    Sünkroniseerimine😉 nagu mehed taraaniga kindluse ukse taga😉
    põnevaid avastusi!

  2. ökul
    august 22, 2009, 12:39 p.l.

    Õnnitlused Anule ilusa Ding an Sich eest! (Tegelikult isegi kolmekordne ‘matrjoshka’!)
    (Põnevaid avastusi on arvatavasti rohkem kui üks.)

  3. Tonu
    august 23, 2009, 7:18 e.l.

    Ma lisan siia oma vaimustuse Jaanist, kes raatsib oma ajast veebi postitusi lihtsurelikele teha.

  4. Jaan
    august 23, 2009, 9:14 e.l.

    Tonu – aitäh pideva toetuse eest!
    Kohalolijate hämmastavast tasemest annab aga märku see, et nimede üleslugemisel jätsin mainimata maailma hetkel ühe mõjukaima ajuteadlase (eelkõige computational neuroscience vallas) Terrence Sejnowski!

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s