Esileht > teadvuseteadus, visuaalsed illusioonid > Ära usu oma silmi!

Ära usu oma silmi!

Vaata alltoodud pilti kahest pallikesest ja vasta väga lihtsale küsimusele: kumb pallike on suurem?

illusioonipallikesed

Iga viimnegi lugeja peaks selgelt nägema, et tagumine pall on suurem (tõepoolest, kui see nii ei peaks olema, siis soovitan konsulteerida neuroloogiga ja tulla meie juurde katseid tegema). Siiski usun, et mitmetel lugejatel on kahtlane tunne – siin peab midagi viltu olema – ja mõned juba oskavad aimata: tegelikult on pallid objektiivselt võttes täpselt sama suured. Võite hea meelega nad joonlaua või muu abil üle mõõta – pallid on ekraanil tõepoolest täpselt samade mõõtmetega ja jõuavad täpselt samasuurustena ka meie silma võrkkestale.

Huvitav on see, et isegi nüüd, kui iga lugeja teab, et tegu on samasuurte pallidega, tundub tagumine pall ikkagi suurem (tegelikult mõõtsin ka ise salaja joonlauaga üle).

Niisiis, mis on siin teoksil? Tajupsühholooge selle pildiga ei raba: neile on see teada juba pikka aega, et ruumilised vihjed pildil (antud juhul roosadest tellistest seinad) viivad pildil kaugemal paiknevate objektide suuruse ülehindamiseni. Tegelikult demonstreeriti seda illusiooni juba pea sada aastat tagasi Ponzo illusiooni kujul ja igaüks võib kodus teha sarnase illusiooni, pannes pildile kaks samasuurt kujutist koerast (või elukaaslasest) ning tõmmates alt üles kitsenevad jooned (nagu Ponzo illusioonis). Seega uus ja üllatav see illusioon ei ole. Isegi selgitus ju olemas: aju hindab, et kui kaugemal olevad objektid on võrkkestal sama suurusega, siis peavad nad järelikult olema suuremad. Väga loogiline ja õige. Aga!

Aga kas see selgitus ikka tegelikult on piisav selgitus? Küsime otse: kui meid huvitab aju, siis kas see, et aju kasutab vihjeid ruumilise sügavuse kohta, et hinnata objektide suurust, selgitab seda, kuidas see protsess tegelikult ajus toimub? Ei. On väga naljakas, et paljud ajuteadlased ise ka lepivad sellise selgitusega, mis tegelikult midagi ei selgita. Mida me tahaksime teada, oleks hoopis see: kuidas toimub ajus vastavate eelteadmiste integreerimine sisendiga, nii et meie teadvustatud kujutises on tagumine pall selgelt suurem kui esimene pall? Kuidas võrkkestal täpselt sama suure kujutisega objektid saavad ajus töödeldud nii, et teadvusesse jõuavad nad selgelt erinevate suurustega? Kus ja kuidas teekonnalt võrkkestalt ajju toimuvad protsessid, mis teevad samasuurtest pallidest sõltuvalt kontekstist erineva suurusega pallid? Näiteks on selge, et see võrkkestalt tuleva sisendi integreerimine eelnevate teadmistega peab toimuma enne teadvustamisprotsessi, sest teadvuses on pallid ju juba erineva suurusega. Seega annaks selle integratsiooniprotsessi uurimine aimu ka teadvustatud kujutise ajastuse kohta. Ehk on aga koguni nii, et see integratsiooniprotsess sisendi ja eelnevate teadmiste vahel on teadvustatud kujutise tekkimiseks tarvilik?

Nagu meie kena palliillusioon näitab, on teadvustatud kogemus vormitud eelnevate teadmiste poolt, seega võib spekuleerida selle üle (ja tuleb kindlasti uurida), kas ja kuidas eelnevad teadmised teadvustamist mõjutavad ja kuidas see protsess ajus toimub. Head veeremist!

  1. Bachmann
    september 14, 2009, 11:15 e.l.

    Jaan:
    Soovitan ühte katset. Võtame samasugused samasuured pallid nagu toodud näites, kuid kasutame vaheldumisi kahte erinevat fooni. Ühel juhul selliste optilise perspektiivi tunnustega, mis lasevad suuremana paista näiteks parempoolset palli, teisel juhul selliste fooniks olevate perspektiivitunnustega, mis lasevad teadvuses suuremana paista näiteks vasakpoolset palli. Muidugi varieerime ajaintervalli nende indutseerivate foonide vahel ning leiame sellise SOA, mille puhul pallid ühesuurustena teadvustuvad. (Seda kõike saab ka EEG-d, fMRId, MEGd vmt registreerides teha.) Ennustaksin veel ühte fenomeni (ehk isegi heas ajakirjas avaldatavat, või vähemalt Perceptioni rubriigis ‘last not least’): järsku hakkab näiv suurus nö hingama, sujuvalt muutuma ühest pallist teise juurde. Veel: induktoreid saab esitada ka alaläviselt, et vaadata mitte üksnes efekti võimalust alalävise induktsiooniga (selliseid katseid on vist Müller-Lyeri’ga jmt-ga tehtud), vaid võrrelda üle- ja alalävise tsüklilise foonivahetuse kriitilisi intervalle.

  2. Jaan
    september 14, 2009, 2:48 p.l.

    üldiselt pooldan väga ideed kasutada samalaadseid stiimuleid, sest nad järgivad kenasti teadvuseteaduse põhiparadigmat – muutuv teadvuse sisu objektiivselt võrdsete stimulatsioonitingimuste korral -, lisades aga huvitava nüansi: muutub mitte see, kas objekt teadvustub või ei, vaid hoopis objekti teadvustatud suurus. st invariantsete stimulatsioonitingimuste juures muutub teadvustatud objekti üks omadus.
    seda illusioonipallikeste fenomeni ja tema ajukorrelaate on tegelikult kenasti (ja kõrgetasemeliselt) uuritud Scott O. Murray laboris ja ma katsungi järgnevate postituste jooksul tema vastavaid töid lähemalt tutvustada (et siis ehk koos tõepoolest katseideede peale mõelda).

  3. Bachmann
    september 14, 2009, 8:41 p.l.

    Jah, muidugi.
    Minu eksperimendiidee oli suunitletud eelkõige teadvusliku mulje ajalise dünaamika uurimisele. SOA väärtus, mille puhul pallid teadvuses võrdse suurusega näima hakkaksid (kui hakkaksid…) näitaks midagi sellise “reskaleerimisprotsessi” toimumise kiirust.

  4. jaanaru
    september 14, 2009, 8:59 p.l.

    jah, arvan, et see on kindlasti uurimist väärt mõte, aga tutvustan sellegi poolest edasistes postitustes selle fenomeni abil ja kohta tehtud ilusaid ajukatseid

  5. jaanaru
    september 15, 2009, 8:15 p.l.

    mis aga juhtub siis, kui võtta üks pall ja võtta foon (kaks kauguses kokku jooksvat joont) ja varieerida nendevahelist SOA’d?? kui pall ilmub enne, siis on ta mingi kindla suurusega, mida aga foon mõjutama peaks, seega peaks pall suuremaks muutuma.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s