Õppigem klassikutelt

Tänases kaastöös annab M.H. soovitusi tulevatele psühholoogiateadlastele:

Selline olukord on vist tuttav igale noorele psühholoogiateadlasele: juhendaja käsib kahe nädalaga testida vähemalt kahekohaline number katseisikuid, aga vabatahtlikke pole mitte kusagilt võtta! Karmimal juhul on sõbrad teid suhtlusprogrammides ära blokeerinud ja teie meilid rändavad otseteed tuttavate rämpsposti hulka! Mida teha?!

Üks võimalus on hakata tänaval lendlehti jagama. Teine võimalus on veenda juhendajat, et eeskuju tuleks võtta hoopis tänapäeva tuntud nägemisteadlaselt David Burrilt ja tema kolleegidelt John Rossilt ja Concetta Morrone`ilt. Nimelt avaldab see grupp teadlasi juba mitu aastakümmet artikleid erinevates tuntud teadusajakirjades, kasutades katseisikutena vaid artikli autoreid endid. Senine omalaadne tippsaavutus on 1994. aastal tähtsaimas teadusajakirjas Nature ilmunud töö (Burr et al., 1994), mida tsiteerivad kõik hilisemad samal teemal avaldatud artiklid ja kus kõik tulemuste diagrammid on isegi nimelised – võime täpselt vaadelda, milline kolmest artikli autorist milliseid tulemusi saavutas!

Ilmselgelt loetakse ka selliseid teaduslikke tulemusi kehtivateks ja üldistusteks sobivateks, sest kuidas muidu seletada kõrget tsiteeringute arvu (Google Scholar annab tsiteeringute arvuks 301). Samas on ikka natuke naljakas lugeda, kuidas üks hiljuti samal teemal ilmunud töö, kus vastavaid efekte mõõdeti hoolikalt elektrofüsioloogia abil makaakide visuaalse korteksi erinevates piirkondades (Bremmer et al., 2009, J. Neuroscience), leitud neuronaalse aktiivsuse graafikuid Burri grupi (Diamond et al., 2000, J. Neuroscience) tööst leitud käitumuslike tulemustega kõrvutab ja järelduse teeb, et ahvide ajudest leitud neuronaalne aktiivsusmuster peab olema inimestel käitumuslikult mõõdetud efektide baasiks. Tore, et on leitud ahvid, kelle ajurakkude aktiivsusel on muster, mis nii täpselt sobib kolme nägemisteadlase käitumuslike kurvidega! Veel kaks märkust: antud töös on katseisikute keskmiseks vanuseks 53 aastat ja, arvestades nende autorite samateemaliste publikatsioonide hulka, on vähemalt kahel kolmest autorist umbes 15 aastat aega olnud oma oskusi sarnastes katseparadigmades lihvida! Niisiis: muster makaagi ajuaktiivsuses vastab kolme treenitud ja keskmisest vanema inimeste käitumuslike tulemustega. Suurepärane!

Seega, noored vaevlevad psühholoogiateadlased: enne kui suundute lendlehti trükkima, lugege klassikuid ja õppige neilt! Ehk on hoopis asjalik end juba varakult iseenda katseparadigmas treenima hakata ja paar head sõpra kampa võtta (kahest piisab)!

NB: irooniast on asi kaugel, kuna peagi hakkame ka ise sarnaseid katseid läbi viima …

  1. Margus
    oktoober 28, 2009, 2:16 p.l.

    … aga mida nendes katsetes üldse uuriti?

  2. jaanaru
    oktoober 28, 2009, 2:37 p.l.

    uuriti seda, kuidas silmaliigutuse ajal osa välismaailmast tulevast sisendinformatsioonist alla surutakse (st silmaliigutust tehes oleme me tegelikult teatud tüüpi välismaailma informatsioonile funktsionaalselt pimedad)

  3. endelpoder
    oktoober 28, 2009, 9:35 p.l.

    Koigepealt peaks yliopilane kindlaks tegema, mis on tema uurimitoo teema. Kui see on naiteks unustamise kover, siis voiks eeskujuks olla Ebbinghaus, kes tegi vaga edukalt katseid yheainsa KI (iseenda) peal. Aga kui teemaks on naiteks isiksuse 5 faktori teooria, siis ei tasu loota, et 3 KIga asi vaga hasti onnestub.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s