Esileht > teadvuseteadus > Teadvustame tuksumist

Teadvustame tuksumist

Küsimusele “mis on teadvus” otsitakse vastust peamiselt nägemistaju ja nägemisteadvust uurides, kuna seda on tervetel katseisikutel kõige kergem katseliselt manipuleerida (objekte saab näidata nii, et nad vahel teadvustuvad, vahel mitte). Sellest hoolimata oleks tähtis uurida teadvust ka teistes tajumodaalsustes. Mis juhtub ajus, kui me teadvustame magusat koogilõhna või ebameeldivat autosireeni? Milliste ajuprotsessidega on seotud eneseteadvus? Kuidas toimub oma keha sees toimuvate protsesside teadvustamine? Just viimast küsimust uuriti elegantselt hiljutises Nature Neuroscience’i numbris Khalsa jt poolt.

On välja pakutud, et oma kehas toimuvate protsesside teadvustamiseks on tarvilik insulaarkorteks (Märdi blogist näeb kenasti tema asukohta ja saab mõningat lähemat informatsiooni). See on küllaltki konkreetne hüpotees, mida on kahjuks kognitiivses ajuteaduses olnud raske testida – insula asub ajukoore varjus ja pole seega piirkond, mille tööd saaks mõjutada transkraniaalse magnetstimulatsiooniga. Sellistel puhkudel tuleb asjast huvitatud kognitiivsel neuroteadlasel uurida neuroloogilisi patsiente – inimesi, kel mingi ajukahjustuse tõttu huvitav piirkond puudub. Mõlemat ajupoolkera hõlmava insulaarkorteksi kahjustusega patsiendid on aga üliharvad, seetõttu ongi kirjeldatav töö tehtud vaid ühe ainsa patsiendi peal.

Niisiis, kas on tõesti nii, et kui puudub insulaarkorteks, siis puudub ka teadvus iseenda kehas toimuvatest protsessidest ja nende muutustest? Kavala eksperimendiga sai nüüd seda hüpoteesi testida. Insulakahjustusega patsiendile ja tervetele katseisikutele manustati adrenaliinile sarnase toimega ainet, mis mõjutas katsealuste südametegevuse rütmi. Katseisikud pidid oma südametegevust jälgima ja raporteerima muutusi selles osuti liigutamise ja hilisema kirjelduse abil. Insulakahjustusega patsiendi südametöö reageeris ainele sarnaselt tervete katseisikute omale. Üllataval kombel suutis aga patsient muutusi oma südametöös sama hästi teadvustada ja raporteerida kui ka terved katseisikud. Väga lihtne järeldus on see, et töötlus insulas ei saa olla ainus ajumehhanism, mis võimaldab teadvustada oma kehas toimuvaid protsesse.

Millist informatsiooni võiks insulata patsient oma südametegevuse jälgimiseks ja teadvustamiseks kasutada? Üks mõistlik hüpotees on, et ehk tunneb patsient oma südame tugevamat kloppimist puuteprotsesside kaudu – naharetseptorid võtavad vastu muutusi rinnakorvi liikumises ning saadavad selle info ajju, kus seda tõlgendataksegi kui muutustena südametegevuses. Ka seda saab testida: nii patsiendi kui ka tervete katseisikute rinnakorvi piirkonnale kanti lokaalset tuimestusainet, mis pidurdas naharetseptorite tegevust. Seejärel tehti uuesti läbi esialgne katse: kõigile manustati südamerütmi muutvat ainet ning uuriti, kuidas nad vastavaid muutuseid teadvustavad. Aine mõjus nagu enne: objektiivselt mõõtes muutus südamerütm nii patsiendi kui ka tervete katseisikute puhul. Üllataval kombel insulakahjustusega patsient enam muutuseid oma südame tegevuses osuti abil ei raporteerinud ning väitis ka pärast katse lõppu, et ta ei teadvustanud vähimatki muutust. Naharetseptorite tuimestamine ei omanud tervete katseisikute puhul vähimatki mõju – nad teadvustasid muutuseid oma südametegevuses sarnaselt esimesele katsele.

See töö näitab, et insulaarkorteks pole ainus piirkond, mis võimaldab teadvustada muutuseid oma kehas – sel juhul poleks patsient pidanud vastavaid muutuseid üldse teadvustama. Samas pole naharetseptoritelt tulev informatsioon ka ainus teave, mis nende protsesside teadvustamist võimaldab, sest muidu oleksid teises katses pidanud muutusi mitte tundma ka terved katseisikud. Tundub, et informatsiooni oma kehas toimuvate muutuste kohta kannavad teadvuseni mitu sõltumatut juhtteed. Olgugi et kirjeldatud teadustöö ei kuulu päris teadvuseteaduse magistraalteele, on tegu kavala eksperimendiga, mis tuletab taaskord meelde, kui palju teavet võime me aju ja teadvuse kohta saada erinevatest ajukahjustustest.

Allikas: Khalsa et al., 2009, Nature Neuroscience: The pathways of interoceptive awareness

Rubriigid:teadvuseteadus
  1. Riho
    november 26, 2009, 8:40 e.l.

    päris huvitavalt läbiviidud katse …

  2. november 29, 2009, 12:41 p.l.

    Vagaalnärv on siseorganite nagu süda ja kopsud üheks sensoorseks närviks, nii et naha tuimestamine ei mõjuta väga pulsi teadvustamist. Üldmulje on jäänud, et insula ei ole rangelt vajalik millegi teadvustamiseks, kuid kuna see on nii lähedal emotsionaalsemate tajudega tegelevatele piirkondadele ning nendega kahepoolses suhtluses, siis laseb ehk rohkematel elamustel teadvusesse jõuda. Näiteks valu või rõõmu jaoks vajalik käib üldiselt oma rada, kuid kuna alternatiivne rada on olemas insula kaudu, siis võib ehk aeg ajalt ka signaale nende kaudu rännata ja nii aktiveerida elamusi andvaid tuumakesi, mis muidu ei oleks omavahel ühenduses.

  3. november 30, 2009, 2:46 p.l.

    Insula saadab signaale muuhulgas ka prefrontaalsele koorele (http://www.jneurosci.org/cgi/content/full/25/31/7134), mis osaleb muuhulgas tähelepanus ning keskendumises ja sellega oleks tal potentsiaali osaleda pulsi tajus vahendades näiteks tervetel inimestel vagaalnärviga tulnud vaevutajutavat infot siseseisunditest frontaalsagarale. Vigastatutel ei suutnud sellised signaalid ehk tähelepanekuks vajalikele aladele minna.

  4. november 30, 2009, 2:47 p.l.

    Ja minu meelest on sellised tööd teaduseteadvuse jaoks ühed parimad infoallikad üldse🙂

  5. Jaan
    november 30, 2009, 10:23 p.l.

    nagu katses näidati, mõjutas naha tuimestamine siiski südametukse teadvustamist juhul kui insula oli kahjustatud. insula rolli teadvustamises on tugevalt esindanud Bud Craig, kellelt leiab vastava sisuga Nature Reviews Neuroscience ülevaated aastast 2002 ja 2009 (uuem siin: http://www.nature.com/nrn/journal/v10/n1/abs/nrn2555.html )

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s