Esileht > huvitavad küsimused > Kui palju mahub korraga mällu?

Kui palju mahub korraga mällu?

Mitu ühikut suudad Sina korraga meeles hoida? Võta näiteks nimekiri Sulle tundmatutest India ülikoolidest, loe neist endale ette 12, tõsta pilk ja ürita neid korrata. Palju meeles oli? Võid lugeda ka nimekirja erinevatest koeraliikidest ja proovida sama. Sarnast informatsiooni võib anda auditiivselt või siis võib näidata erinevaid pilte. Hoolimata täpsest ülesandest selgub, et lühiaegsel meelespidamisel on kindlad mahupiirangud. Neid piire on uuritud tänapäevase kognitiivse psühholoogia algusaegadest peale. Juba 1956. aastal ilmus George Milleri ülituntud artikkel „maagiline number 7 pluss-miinus 2“, mis pidigi just väljendama meie lühiaegse mälu mahupiiranguid. Tegu on ühe kognitiivse psühholoogia tuntuima artikliga, mis on ülihästi kirjutatud, nii et soovitan lugeda kõigile, näiteks siit. Iroonilisel kombel polnud aga tolles artiklis pakutud arv 7 sugugi mitte kindel teaduslik fakt, vaid pigem ilukirjanduslik võte (ja artikli enda uudsus seisnes hoopis selles, et seal tutvustati „känkimist“ – informatsiooni saab lühiaegses mälus hoida rohkem, kui see on kuidagi mõistlikult grupeeritud. Näiteks arvujada 19-56-20-10-19-84 saaks hoopis lihtsamalt meelde jätta aastaarvudena 1956, 2010 ja 1984). Järgmise neljakümne aasta jooksul pärast Milleri tööd läbiviidud katsed viisid tulemuseni, et lühiaegse mälu piirang on umbes neli elementi (ehkki elemendid ise võivad olla objektid, mis ise koosnevad erinevatest elementidest ja on küllaltki keerukad – näiteks Luck & Vogel, 1997. aasta Nature artikkel). Selle tulemuse võtab kokku Nelson Cowan oma samuti väga tuntuks saanud ülevaateartiklis. Senini on aga olnud pigem selgusetu, miks meie lühiaegsel mälul on mahupiirang. Ehk tuleb appi ajuteadus? Ehkki lühiaegset mälu on ajuteaduses uuritud juba mitu dekaadi, on meie arusaam mahupiirangu kohta pigem … piiratud. Hiljuti ilmunud artiklis näidati aga väga elegantselt, milliste ajumehhanismide abil hoitakse erinevat informatsiooni lühiaegses mälus ja kuidas see mehhanism otseselt põhjustab ka teadlastele juba 50 aastat peamurdmist tekitanud mahupiirangu. Kas olete põnevil? Siis vaadake siia varsti tagasi, sest järgmine kord tutvustan seda tööd põhjalikumalt …

  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s