Esileht > ajuteadus, üldine, viited > Aastalõpu artiklid

Aastalõpu artiklid

Viimasel ajal on paljude väga heade ajakirjade tulevaste artiklite nimistud olnud täis väga põnevaid tükke. Kahjuks on endal kuni järgmise aasta jaanuari keskpaigani aega nii vähe, et ei jõua neid (kõiki) siin tutvustada. See on kurb, sest vastavad teadustööd on olnud tõesti vaimustavalt head. Annangi lühitutvustused ja viited kahele hiljutisele tööle, mille olulisus on märkimisväärne:

Maailmatuntud emotsiooniuurija Joseph LeDouxi ja Elizabeth Phelpsi poolt juhitud uurimisrühmal õnnestus ajuteadusest tulnud teadmistele toetudes käitumuslikult takistada katseisikutel hirmu püsimajäämist. See tulemus näitab otseselt, miks on tarvis teha loomkatseid ja kuidas ajuteadus saab aidata meil mõista ja ravida psühholoogilisi probleeme. Kuna see leid viib psühhoteraapiate täiendamiseni ja aitab ilmselt sadu tuhandeid inimesi kõikjal maailmas, pole ka imestada, et töö ise ilmub lähinädalatel teaduse tippajakirjas Nature.

Viide artiklile
Viide vabalt kättesaadavale ajakirjandusteosele
Viide vabalt kättesaadavale ajakirjandusteosele 2

Super ilusas töös näitasid teadlased Norra Kavli süsteemide neuroteaduse instituudist, et aju mälupiirkonnas hippokampuses reguleeritakse neuronipopulatsioonide omavahelist suhtlemist gammasagedusliku sünkroniseerimise abil: keskne populatsioon kuulab kord ühte sisendit (olles end seadistanud madalamale gamma-rütmile ja olles sünkroonne ühe sisendit saatva neuronipopulatsiooniga), kord teist sisendit (olles seadistatud kõrgemale rütmile ja olles sünkroonne teise sisendit saatva neuronipopulatsiooniga). See töö näitab, et neuronipopulatsioonide vaheline gammasageduslik sünkroniseerimine võib olla üldine viis, kuidas ajus on seadistatud neuronipopulatsioonide suhtlus (kes räägib kellega ja kes mõjutab keda). Töö ilmus paari nädala eest Nature’is.

Viide artiklile Natures
Kena pressiteade Kavli Instituudi kodulehelt

head lugemist!

Advertisements
Rubriigid:ajuteadus, üldine, viited
  1. ökul
    detsember 13, 2009, 5:55 p.l.

    Esiteks on nüüd põnev oodata tulevikus hirmutuid autojuhte ja politseinikke. Teiseks on nüüd veel rohkem põhjust tõdeda, et gammasagedus pole teadvusseisundi põhimarker, sest käsitletavad hippokampuse protsessid on enamasti teadvusvälised.

  2. jaanaru
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s