Esileht > ajuteadus, üldine, viited > Aastalõpu artiklid

Aastalõpu artiklid

Viimasel ajal on paljude väga heade ajakirjade tulevaste artiklite nimistud olnud täis väga põnevaid tükke. Kahjuks on endal kuni järgmise aasta jaanuari keskpaigani aega nii vähe, et ei jõua neid (kõiki) siin tutvustada. See on kurb, sest vastavad teadustööd on olnud tõesti vaimustavalt head. Annangi lühitutvustused ja viited kahele hiljutisele tööle, mille olulisus on märkimisväärne:

Maailmatuntud emotsiooniuurija Joseph LeDouxi ja Elizabeth Phelpsi poolt juhitud uurimisrühmal õnnestus ajuteadusest tulnud teadmistele toetudes käitumuslikult takistada katseisikutel hirmu püsimajäämist. See tulemus näitab otseselt, miks on tarvis teha loomkatseid ja kuidas ajuteadus saab aidata meil mõista ja ravida psühholoogilisi probleeme. Kuna see leid viib psühhoteraapiate täiendamiseni ja aitab ilmselt sadu tuhandeid inimesi kõikjal maailmas, pole ka imestada, et töö ise ilmub lähinädalatel teaduse tippajakirjas Nature.

Viide artiklile
Viide vabalt kättesaadavale ajakirjandusteosele
Viide vabalt kättesaadavale ajakirjandusteosele 2

Super ilusas töös näitasid teadlased Norra Kavli süsteemide neuroteaduse instituudist, et aju mälupiirkonnas hippokampuses reguleeritakse neuronipopulatsioonide omavahelist suhtlemist gammasagedusliku sünkroniseerimise abil: keskne populatsioon kuulab kord ühte sisendit (olles end seadistanud madalamale gamma-rütmile ja olles sünkroonne ühe sisendit saatva neuronipopulatsiooniga), kord teist sisendit (olles seadistatud kõrgemale rütmile ja olles sünkroonne teise sisendit saatva neuronipopulatsiooniga). See töö näitab, et neuronipopulatsioonide vaheline gammasageduslik sünkroniseerimine võib olla üldine viis, kuidas ajus on seadistatud neuronipopulatsioonide suhtlus (kes räägib kellega ja kes mõjutab keda). Töö ilmus paari nädala eest Nature’is.

Viide artiklile Natures
Kena pressiteade Kavli Instituudi kodulehelt

head lugemist!

Rubriigid:ajuteadus, üldine, viited
  1. ökul
    detsember 13, 2009, 5:55 p.l.

    Esiteks on nüüd põnev oodata tulevikus hirmutuid autojuhte ja politseinikke. Teiseks on nüüd veel rohkem põhjust tõdeda, et gammasagedus pole teadvusseisundi põhimarker, sest käsitletavad hippokampuse protsessid on enamasti teadvusvälised.

  2. jaanaru
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s