Esileht > ajuteadus, Üritused > Suvel koolis: teadmised 1

Suvel koolis: teadmised 1

Tegu on tõepoolest suvekooliga, sest siin on sügav suvi ja koolis peab ka kogu aeg käima.

Eile alustas Charles Schröder, kelle jutust märgin enda ja teiste jaoks üles järgmised märksõnad:
– aju rütmid on instrumendid, kuna neuronipopulatsioonide erutatavus on rütmiline
– rütmid on hierarhilised, selles hierarhilisuses peitub palju informatsiooni
– stiimulid ei tekita rütme, vaid resetivad käimasolevaid rütme
mittespetsiifilised taalamuse tuumad kontrollivad ostsillatsioone ja sünkroniseerimist piirkondade vahel
– moduleeriv sisend mitte ei lisa jõudlust (power), vaid kontrollib faasi (ja resetib seda)
– nägemine on motoorne protsess: madalad rütmid nägemissüsteemis on osati motoorse süsteemi tekitatud

täna pidas muude loengute kõrval väga hea kriitilise loengu Pedro Maldonado, kelle põhiideed olid järgmised:
– V1 on kõige paremini mõistetud ajupiirkond: kui palju me tegelikult teame?
– probleem 1: kallutatud neuronite valim – töödes üksikneuronitega leitakse suure tõenäosusega suuri rakke ja rakke, mis on aktiivsed (tüüpiliselt üle 20 Hz, aga arvestuste kohaselt on 99% neuronitest spontaanse aktiivsussagedusega alla 5 Hz) – need rakud, mille kohta on enamus tulemusi, pole mitte tüüpilised, vaid mittetüüpilised rakud.
– probleem 2: retseptiivse välja teooria ei tööta – retseptiivsed väljad sõltuvad kontekstist, tähelepanust, silmaliigutustest, piltide “loomulikkusest”, mujal esitatud stiimulitest – neuroni laenglemist konkreetsele stiimulile ei saa ennustada tema klassikalise retseptiivse välja vastustest
– probleem 3: kogu mõõtmiskontekst on ökoloogiliselt vale: üldnarkoosi all olevatelt, rangelt fikseerivatelt loomadelt, kellele näidatakse joonekesi, pole võimalik aru saada, kuidas aju töötab – loomulike stiimulitega on üksikute neuronie vastused nõrgemad ja ajaliselt palju usaldusväärsemad

Kokkuvõte nendest kahest loengust: püsige lainel ja olge kriitilised

Andreas Kleinschmidtil ilmub peagi kriitiline kommentaar Sirotini ja Dazi töö kohta, mida tutvustasime eelmise aasta alguses. Jörg Stehle rääkis rütmilistest protsessidest, mis toimuvad 24-tunni jooksul ja mida on üllatavalt palju. Lühidalt kaks kasulikku märkust:
1) hambaarsti juures tasub käia pärastlõunal, sest valuretseptorid hammastes on sel ajal kõige vähemtundlikumad
2) shampanjat tasub juua hommikul, sest siis ta mõjub kõige efektiivsemalt

vot nii!

Rubriigid:ajuteadus, Üritused
  1. ökul
    jaanuar 5, 2010, 8:32 p.l.

    re: power versus faas. Asi pole nii lihtne kui esmapilgul paistab. Tuleb alati ära määrata, millisest tasemest on jutt ja mida peetakse silmas power’i all. Näiteks taalamuse ülenev sisend ajukoore mõne neuroni juurde suurendab selle erutuspotentsiaali sammhaaval ning selle tulemusena hakkab neuron varem laenglema, mille tulemusena on võimalik näiteks gammasageduslike laenglemislainete faasinihe negatiivses suunas (st varasemale ajahetkele). Tuleb alati ära märkida, kas räägitakse üksikneuronist, neuronipopulatsioonist, mida otse mikroelektroodidega mõõdetakse, lokaalsest ajusisesest väljapotentsiaalist, peanahalt mõõdetud summaarsest miljonite neuronite poolt tekitatud potentsiaalist jne. Seega küsimus Jaanile: mida täpselt Schröder kirjeldas?

  2. jaanaru
    jaanuar 5, 2010, 11:55 p.l.

    Schröderi tööd on tehtud üksikelektroodidega, millel on kontaktid mitmetes korteksi kihtides, mõõduks on LFP.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s