Esileht > ajuteadus, Üritused > Suvel koolis: teadmised 3

Suvel koolis: teadmised 3

Läheb ikka kenasti, endiselt on palav, nüüd on Andides ka vantsitud. Jalutasime 16 kilomeetrit. Välja näevad nad umbes nii:

Aga jalutamas sai käidud, kuna eelmine päev oli kuri teadmistekogumine: 6 loengut, millest ükski polnud halb!

Alustas Pedro Maldonado, kes rääkis oma uutest ja seni publitseerimata töödest selle kohta, kuidas silmaliigutuste järel esmases visuaalses piirkonnas kiiresti neuronaalseid protsesse reorganiseeritakse (arvatavasti signaali tõttu, mis tuleb silmaliigutusi läbiviivate ajukeskuste poolt: nö corollary discharge / efference copy signaal). Väga kenad tööd ja väga olulised mõtted: kui tahame aru saada, kuidas aju tegelikult töötab, siis peame uurima seda, kuidas aju koordineerib aktiivsust sõltuvalt tema enese poolt tekitatud muutustest sisendis (näiteks silmaliigutuste tõttu muutub võrkkestale langev kujutis).

Charlie Schröder rääkis oma töödest, kus nad on näidanud, et tähelepanu võib olla perioodiline ja seda madalatel sagedustel … olenevalt sisendi rütmist. Seega võib tähelepanu töötada mitmes “mooduses”: kas järjepidev gammasageduslik moodus või rütmiline madalasageduslik moodus. Neid ideid on varem blogis tutvustatud siin. Muuhulgas on nad nüüd sarnaseid töid teinud ka inimajus intrakraniaalsetelt elektroodidelt aju rütme mõõtes.

Andreas Kleinschmidt rääkis sellest, kuidas ajus parajasti käimasolevad spontaansed rütmid mõjutavad seda, mida me näeme ja teadvustame. Minu mõte selles kontekstis oli, et EEG+TMS pakuks nende teemade uurimiseks just optimaalset võimalust: oleks võimalik vältida ülesande struktuurist ja stiimulitest tulenevaid segavaid faktoreid, uurides TMSi poolt tekitatud aktiivsuse levikut sõltuvalt hetkel ajus käimasolevatest protsessidest üksiktrialite peal.

Matthew Wilson andis tohutult humoorika ja energilise loengu sellest, kuidas meie mälestusi salvestatakse, kuidas neid omavahel kokku haagitakse ja kuidas und ning hetkelist paigalolekut mälusisude taasesitamiseks kasutada (eks ikka parema salvestamise eesmärgil). Tema tööde juurde tuleb kunagi blogis pikemalt tagasi tulla, sest nende uuringute ideede kavalus ja nende abil leitud mälu neurobioloogilised mehhanismid on lihtsalt hämmastavad.

Peter Tass oli minu jaoks tundmatu nimi, kuid näitas väga huvitavaid asju selle kohta, kuidas matemaatiliste mudelite abil sünkroniseerimise kohta on võimalik välja jõuda ülihästi töötavate teraapiateni. Näiteks ravitakse Parkinsoni haigust vahel nii, et patsiendi ajju pannakse elektroodid, mis õigeid piirkondi stimuleerivad – need masinad teevad seda enamasti 24 tundi ööpäevas ja niipea kui masin välja lülitada, on probleemid tagasi. Peter Tassi poolt välja arendatud desünkroniseerimismudelil põhineva stimulatsiooni puhul piisab aga mõnedest stimulatsioonikordadest, et tekitada pikaajaline paranemine. Pole vist tarvis mainida, et selline töö on esiteks väga tulutoov, kuna osa patendist on ju teadlase enda käes, ja et teiseks võib Parkinsoni haigusele ravi leidmine rajada tee Nobeli auhinnale. Parkinsoni kõrvalt ravib “Peeter” oma matemaatilisele mudelile põhinedes ka tinnitust, samuti patentide ja tohutu eduga.

Lõpuks rääkis Wolf Singer natuke Egiptusest, rütmidest ja oma mõtetest. Faasi modulatsioon on energiakulu seisukohalt tõhusam ja lihtsam, ajus saab 0-faasi sünkronisatsiooni tekitada kolmnurksete arhitektuuride abil. Lõpuks arvati ka seda, et ehkki me teame palju aju ajaliste protsesside ja nende rütmilisuse kohta, puudub meil absoluutselt arusaam nende samade protsesside ruumilise ulatuse kohta (kas ajus on lained, mis liiguvad edasi-tagasi üle terve aju või üle mingite piirkondade? kas ajust leiab midagi seisulaine sarnast?) – edasine töö peaks rohkem keskenduma aju aeg-ruumiliste representatsioonide uurimisele.

Tervitused Tšiilist!

Rubriigid:ajuteadus, Üritused
  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s