Esileht > ajuteadus, Üritused > Suvel koolis: teadmised 4

Suvel koolis: teadmised 4

Andide taga on endiselt käimas suvekool, kust salakuulaja teateid saadab:

Eile pajatati pikalt 24-tunnistest ja aeglasematest rütmidest. Hoolimata sellest, et ma pole antud valdkonnas mitte kõige motiveeritum kuulaja, sain siiski mõned tähtsad teadmised: meie ööpäeva mõõtev kell on resetitav valguse poolt (selleks on päris kihvtid molekulaarbioloogilised mehhanismid), seega tuleb hommikul paremaks tõusmiseks kohe võimalikult palju valgust saada – aknad lahti, lambid põlema. Muidugi teadsid seda juba meie vanaemad, kuid põnevaks teeb asjaolu just see, et nüüd me teame, mis täpselt molekulide tasemel ajus valguse tõttu juhtub. Muuhulgas selgitab see ka mulle, miks mul öösiti väga raske uuesti magama jääda on, kui olen üles ärganud ja vahepeal tule põlema pannud – tuleke resettis mu kella, mis teatas mu süsteemile, et nüüd on aeg tegutseda (muuseas, mis oleks „resetitava“ eestikeelne vaste??)

Kuna need loengud nii palju huvi ei pakkunud ja ruumis oli ühe Põhja-Euroopa päritoluga noormehe jaoks liiga kõrge temperatuur, hiilisin ringi koridoris ja kohtusin mitmel korral Matt Wilsoniga. Väga inspireeriv härra – palju teadmisi, palju mõtteid, piisavalt aega ja energiat, et õpilastega suhelda. Ka ta ettekanne oli põnev – ta on üks neist, kes on viimase 15 aasta jooksul aidanud meil mõista, kuidas roti mälu töötab ja kuidas hippokampus aitab koordineerida salvestusprotsesse. Laboriroti argipäev seisneb labürindi läbimises. See huvitav tegevus aktiveerib hippokampuses neuroneid, mis hoolivad ainult roti kindlast positsioonist labürindis. Jooksu ajal tekib seetõttu teatud ajuaktiivsuste muster, mis seisneb erinevate roti positsioonile tundlike neuronite järjestikkuses aktiveerimises. Matt Wilson ja kolleegid on näidanud, et need samad neuronid aktiveeruvad näiteks roti unenägudeta unes, kusjuures oluline on, et neuronite aktiveerimise järjekord on sarnane päeval kogetu neuronaalsele vastusele – unes mängitakse päeval toimunut uuesti läbi. Aga see ei juhtu mitte ainult unes – hiljem näidati, et sarnane protsess toimub ka ärkveloleku ajal (ja et kordusmängimine võib toimuda ka ümberpööratud järjekorras). Kui rott peatub labürindis, aktiveeruvad tema hippokampuses neuronid, mis esindavad juba läbitud trajektoori. Kõige toredam asja juures on, et Matt Wilsonil on nende fenomenide selgitamiseks väga elegantsed mudelid, mis näitavad, kuidas järjekorda hoidev taasaktiveerimine tekib teeta- ja gammarütmide koosmängus. Oluline informatsioon: mõttes läbivad rotid labürinti kiirusega 8 meetrit sekundis.

PS: Wolf Singer on küll 66 aastat vana, kuid pidutseb selgelt rohkem kui nooremad õppejõud. tõepoolest – mu kohalik korterikaaslane oli professori peale pahane, sest too tantsis terve õhtu mitme tüdrukuga, kelle hulgas oli ka korterikaaslase silmarõõm …

Rubriigid:ajuteadus, Üritused
  1. jaanuar 11, 2010, 2:34 p.l.

    uuestikäivitatav, taaskäivitatav

  2. Bachmann
    jaanuar 12, 2010, 9:49 e.l.

    Aitäh Silverile ettepanekute eest. Siiski tunduvad ‘uuesti-‘ ja ‘taaskäivitatav’ mitte piisavalt täpsed. Küsimus pole käivitamises, vaid ajaskaala nullhetkede või perioodiliste protsesside faaside vastastikuses seadistamises. Midagi taolist kui keegi oma ette käinud kella teise kella suhtes “õigeks” seab. ‘Ümberseadmine’? ‘Rütminihutus’? ‘Ajapulsi nihutus’? ‘Võnkefaasi sobitamine’? Ükski nendest ei tundu siiski piisavalt suupärane. Nii et Jaani poolt tõstatatu ootab endiselt teravmeelset lahendust.

  3. Uku
    jaanuar 12, 2010, 12:38 p.l.

    Stopperi kontekstis kasutatakse sõna “nullima”. Natuke ehk liiga piltlik, aga idee annab üsna hästi edasi.

  4. ökul
    jaanuar 12, 2010, 4:06 p.l.

    “Nihkenullistus” ?

  5. Psühhotudeng
    jaanuar 12, 2010, 4:59 p.l.

    sõnaraamatus on: algseadistama.
    Alguses tundus kohmakas sõna, aga sisuliselt ju õige.

  6. Psühhotudeng
    jaanuar 12, 2010, 5:40 p.l.

    süsteem oleks siis “algseadistuv”

  7. ökul
    jaanuar 12, 2010, 9:33 p.l.

    Juba parem. Ometi häirib siin see “alg-“. Siin läheb kaduma just erinevate rütmide vahelise seadistuse aspekt. Tekib tunne, et re-setting ongi mingi ühe perioodilise protsessi algsesse null-faasi rütmi tagasiseadistamine. Neurobioloogias rohkem käsitletakse just kahe perioodilise protsessi tsüklite vastastikkust ajalist kohaldamist. “Rütmiühildus”?

  8. Taasseadistaja
    jaanuar 13, 2010, 4:11 p.l.

    Mina tavaliselt taasseadistan end iga hommik.

  9. ökul
    jaanuar 13, 2010, 9:09 p.l.

    Veelgi parem. Aga — mis siis, kui re-settimine toimub esimest korda (st mitte taas)? Järsku peabki rahulduma inglisekeelse kohaldamisega: resettima, resettimine, reseting?

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s