Esileht > viited > Üle-ülevaated

Üle-ülevaated

mitmes heas ajakirjas on ilmumas väga huvitavate teemadega ülevaateid, millele nüüd vihjangi:

Peatselt ilmuvas Nature Reviews Neuroscience’is võiks huvi pakkuda kaks artiklit:
Karl Friston pakub, et füüsikast tulev “vaba energia” printsiip võib aidata selgitada aju tööd – http://www.nature.com/nrn/journal/vaop/ncurrent/abs/nrn2787.html (samal teemal oli hiljuti arvamuslugu ka TICSis). Kas on võimalik sellest üldisest aju töö printsiipe kirjeldavast teooriast leida mõne olulise tera teadvuse mõistmiseks?
Jan Born ja tema õnnelik doktorant kirjutavad ülevaate sellest, mida me arvame ja teame mällu salvestamise ja une omavahelistest seostest: http://www.nature.com/nrn/journal/vaop/ncurrent/abs/nrn2762.html. Magage, salvestage!

Trends in Cognitive Science’i peagi ilmuv number tõotab aga tulla väga hea, sest sealt võib leida Giulio Tononi ülevaate unenägude fenomenoloogia ja ajukorrelaatide kohta – http://www.cell.com/trends/cognitive-sciences/abstract/S1364-6613(09)00267-8. Avastasin samuti, et mu hea sõber Fred Roux saab peagi teise autori publikatsiooni TICSis koos mu mitte nii heade sõprade Wolf Singeri ja Peter Uhlhaasiga, kirjutades sellest, kuidas neuronaalne sünkroonsus on seotud kortikaalsete võrgustike ontogeneetilise arenguga – http://www.cell.com/trends/cognitive-sciences/abstract/S1364-6613(09)00282-4. Tore, et mõne PhD nii edukalt läheb (Fredil on ka teise autorlusega PNASi publikatsioon).

head lugemist!

Rubriigid:viited
  1. jaanaru
    jaanuar 20, 2010, 6:17 p.l.

    tänases Nature Reviews Neuroscience’is ilmus ka Singeri & Uhlhaasi ülevaade skisofreenia ja neuronaalsete võnkeprotsesside & sünkronisatsiooni omavahelistest seostest:
    Converging evidence from electrophysiological, physiological and anatomical studies suggests that abnormalities in the synchronized oscillatory activity of neurons may have a central role in the pathophysiology of schizophrenia. Neural oscillations are a fundamental mechanism for the establishment of precise temporal relationships between neuronal responses that are in turn relevant for memory, perception and consciousness. In patients with schizophrenia, the synchronization of beta- and gamma-band activity is abnormal, suggesting a crucial role for dysfunctional oscillations in the generation of the cognitive deficits and other symptoms of the disorder. Dysfunctional oscillations may arise owing to anomalies in the brain’s rhythm-generating networks of GABA (γ-aminobutyric acid) interneurons and in cortico-cortical connections.
    http://www.nature.com/nrn/journal/v11/n2/abs/nrn2774.html

  2. MargusM
    jaanuar 21, 2010, 3:42 p.l.

    Karl Friston’i vaba energia põhimõtte võiks kokku võtta järgnevalt: aju käsitletakse segaduse vastu võitleva vaba energiat ja tajusignaalide entroopiat kahandava automaadina kus subjektiivsed mõõdud (kvaalid) puuduvad täielikult ja nende asemel on objektiivsed mõõdud. Seetõttu puudub ka vajadus vastata küsimusele “mis on teadvus?” sest subjektiivse teadvuse asemel on vaid objektiivse entroopia mõõdu kahandamine.

  3. Psühhotudeng
    jaanuar 21, 2010, 4:22 p.l.

    Inimesed peavad oma arvamusi sageli objektiivseteks- vaba energia printsiibist lähtudes on see siis täiesti õigustatud:D

  4. Jaan
    jaanuar 21, 2010, 8:10 p.l.

    trikiga küsimused MargusM’ile: 1) mis suhtes on teadvus nähtusena subjektiivsem kui entroopia? 2) mis suhtes on Fristoni teooria “objektiivsem” kui muud teooriad aju kohta, mis üritavad selgitada aju tööd näiteks neuronite kollektiivse töö abil ning üritavad samaaegselt aru saada ka sellest, kuidas sellest kollektiivsest tööst tekib teadvus? (“objektiivsete” mõõtude abil aju töö selgitamine ei tähenda, et ei peaks selgitama teadvuse nähtust)

  5. MargusM
    jaanuar 23, 2010, 4:35 p.l.

    Närvirakkudes toimuvad elektrilised nähtused ja energia on omavahel seotud ja seetõttu võib arvata et ka teadvus ja energia on mingil viisil sõltuvad. Teadvuse puhul tasub küsida, kas närvisüsteemis liikuv energia teeb seda 100% mehaanika seadustest tulenevalt, näiteks vaba energia põhimõttele vastavalt, või on olemas teadvusega kaasnev tahe – võime mõjutada/kallutada/valida mehaanikale alluva energia liikumist. Ehk kas teadvusega kaasneb võime valida erinevate võimaluste vahel, või teevad mehaanika seadused ühese võimaliku valiku ja teadvuses tekib viivitusega vaid mulje soovist teha just see valik?
    .
    1) entroopia arvutamiseks on üheselt määratud seosed, teadvuse jaoks mitte. 2) Fristoni teooria pole objektiivsem kui paljud teised, see on üks paljude hulgas.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s