Esileht > ajuteadus, Üritused, teadvuseteadus > Suvel koolis: teadmised 6

Suvel koolis: teadmised 6

Ma olen nüüd küll tagasi vihmases ja külmas Frankfurdis, kuid pajatan edasi suvekoolis toimunust.

Üks päev oli pühendatud kõne töötlusele ajus. Oli tore näha, et kohalik Tšiili teadlane Marcela Pena on tõusnud kõneuurijate tippseltskonda, sest ta oli esimene, kes julges hakata mõõtma kõne töötluse ja ajurütmide omavahelisi seoseid. See seik näitab, et vahel piisab vana küsimuse küsimusest uute analüüsimeetodite abil ja uute mõtete valguses, et jõude ajakirjadesse nagu Science või PNAS. Põhimõtteliselt selgus tema ja teiste ettekandjate loengutest, et inimkeele töötluseks on kõige olulisemad rütmid teeta ja gamma, kusjuures madalam teeta-rütm (ca 4-7 võnget sekundis) kannab informatsiooni silpide kohta, kõrgem gamma rütm (alates 25 võnget sekundis) aga teavet üksikute häälikute kohta. Ma päris nõus selle kõigega pole, sest ühes huvitavas katses näidati, et kui kõne kiirust tõsta 2x või 3x, siis jääb teeta-rütm samaks, ehkki nüüd peaks ju silbitamine toimuma kõrgemal sagedusel. Ehk on teeta-rütm pigem aju üldine “sämplimisrütm” – rütm, millega aju tavaliselt ümbritsevat “uurib”. See langeks kokku silmaliigutuste tegemise rütmiga (ca 3-4 korda sekundis) ja hippokampuse üldise töörütmiga. Ehk moodustatakse sekundis 4-7 ühikut, mida saab salvestada pikaajalisse mällu? Ehkki mõtted on toored, on tegu minu jaoks ühe kõige olulisema suvekoolist välja kasvanud ideeraamistikuga.
Samas blokis oli ka loeng subjektiivse ajataju ja täpsemalt ajavahemike hinnangu kohta. Kuna tean, et on vastava teema huvilisi, siis viitan ettekannet pidanud PhD-tudengi küllaltki kõrgelt publitseeritud artiklile – http://www.giraud.ens.fr/reprints/Morillon_2009_JNeurosci.pdf – ning lisan võimaluse meili teel minu kaudu saada vastava ettekande slaide.

Minu boss pidas ka loengut ja tegi seda hästi. Ta on mitmes töös näidanud, et teadvustamine on seotud üle terve aju mõõdetava faasisünkroonsusega gammasagedusele vastavas võnkeribas. Need tööd on olnud kavalad ja mõni neist on juba saanud nooreks klassikuks, kuid küsimus jääb siiski – kas gammasageduslik sünkronisatsioon on teadvustatud kujutise korrelaat või on ta lihtsalt protsess, mis aitab objektil teadvusesse jõuda? Kui ta on teadvustatud kujutise korrelaat, siis peaks gammasageduslikku sünkroonsust olema võimalik mõõta kogu teadvustamisepohhi vältel – kui objekti teadvustatakse 10 sekundit, peaks gammasageduslik sünkroonsus ka kestma 10 sekundit. Praegused katsed on aga kõik pigem lühiajaliste esitlustega (33 ms …), kus on raske öelda, kas sünkroonsuse epohh vastab teadvuse korrelaadile või pelgalt protsessile, mis eelneb teadvustamisele. Minu enda arvamus asjast on, et gammasageduslik sünkroonsus aitab kiiresti objekti kujutise ajus kokku panna, kuid et teadvuses kantakse teda edasi madalama sageduse abil. Siiski on raske EEG abil näidata, et gammasageduslik sünkroonsus ei ole pikalt kestva teadvustamise korrelaat, sest EEG signaal-müra-suhe on liiga nõrk – võib olla, et suudame gammasageduslikku sünkroonsust mõõta küll objekti esitamise alghetkel, kuid edasise kestuse jooksul me ei saa seda lihtsalt EEGst kätte, ehkki ta ajus on olemas (tuletagem ka meelde, et EEG ei mõõda mitte sugugi kõikide neuronite kõiki protsesse, vaid annab meile vaid väga valikulise ülevaate ajus toimuvast). Igal juhul tundub, et lähitulevik toob teadvuseteadusesse madalamate sageduste ja kõrgete sageduste omavahelise interaktsiooni uurimise buumi, olgu see nüüd hea või halb. Aga nagu juba eelnevalt kirjutatud sai, on võimalik, et osa gamma-efekte on peidus madalate sageduste aktiivsuse taga – võttes arvesse selle, mis toimub delta- või teetasagedusel, on võimalik paremini näha ka gammasageduslikke protsesse. Pagan seda teab, kas astume õiges või vales suunas, aga vähemalt astume.

  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s