Esileht > ajuteadus, teadvuseteadus, viited > Üle-ülevaated 2

Üle-ülevaated 2

Kui juba ülevaadete reklaamimiseks läks, siis tutvustan veel mõnda. Nimelt olin ise pikka aega teadmatuses väga huvitavast ülevaateajakirjast Neuroscience & Biobehavioral Reviews, mille “trükis artiklite” sektsioonist võib praegusel hetkel leida ülihäid artikleid ülipõnevatel teemadel:

Soomlased Koivisto ja Revonsuo, kelle tööde ja interpretatsioonidega me alati ei nõustu, kirjutavad ülevaatlikult sellest, mida EEG kõige lihtsam analüüs – event related potentials (sündmusega seotud potentsiaalid) – meile teadvuse kohta öelda oskab. Artikkel on kättesaadav siit ja nagu ikka oskavad kohalikud blogikirjutajad natuke nina krimpsutada, kuid pole midagi teha: soomlastel on kena ja tähtis ülevaateartikkel, meil on ainult ninakrimpsutus.

Teiseks on kaks väga huvitavat artiklit Wolfgang Klimeschi ja Paul Sausengi grupilt. Neid autoreid huvitab, kuidas mitmete erinevate ajurütmide omavaheline orkestreerimine võimaldab sisuda aju erinevaid funktsionaalseid ühikuid tervikuks – näiteks tehes mäluülesannet on tarvis ajus kujutada erinevaid ühikuid, kuid samas neid koos hoida ja vahel ka nende järjekorda meenutada; lisaks on tarvis segavaid elemente ignoreerida ja ülesande täitmisele keskenduda. Kuna mäluühikuteks võivad olla ükskõik millised suvalised objektid, siis peab selle ülesande täitmine ajus olema väga paindlik – kuidas on võimalik kokku panna erinevaid aju võrgustikke ja nende vahel informatsiooni just õigesti liigutada? Autorid arvavad, et trikk seisneb kiirete ja täpsete gammasageduslikus sünkroonsuses olevate neuronivõrgustike ühendamises ja juhtimises madalama sageduse kaudu (tegelikult on hüpoteesid muidugi konkreetsemad ja põhjalikumad). Pikemalt jutlevad nad nendest ideedest siin ja siin. Eks otsustage ise, kas on niisama tühi mull või saab sealt asja ka.

Need polnud sugugi ainsad ülevaated, mida ma lugeda soovitaksin. Näiteks Christoph S. Herrmann jt kirjutavad sellest, mida me teame gammarütmide kohta inimajus – artikkel siin. Rosemarie Velik kirjutab ülevaatlikult sõlmimisprobleemist ja talle pakutud lahendustest, kaasa arvatud enda omast, selles artiklis. Minu jaoks mitte väga tuntud nimed kirjutavad tähelepanu silmapilgutusest siin. Endised juhendajad Berliinist kirjutavad aga sellest, kuidas käitumise käigus sõlmitakse omavahel aju motoorseid ja sensoorseid ühikuid, ennustamaks, millised sensoorsed tagajärjed on motoorsetel tegevustel (nt kui vajutad klaviatuuril tähte A, siis tekib ekraanile täht A). Selle artikli “tänusõnade” alt võib leida ka tuttavaid nimesid.

Lugemist peaks olema kogu õhtuks🙂

  1. Bachmann
    jaanuar 22, 2010, 8:44 e.l.

    Ajakiri on tõesti hea; Jaan oleks võinud juba ammu küsida, mida pean parimateks neuroteaduse (ülevaate)ajakirjadeks😉.
    Muuseas, ninakirtsutusest kaugemale on jõudnud ka oma Maarjamaa mees — professor Jaanus Harro on selles ajakirjas avaldanud.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s