Esileht > aju ja teadvus, üldine, teadvuseteadus > Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine: vahekokkuvõte

Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine: vahekokkuvõte

Teadvuse Suure Probleemi Lahendamise blogi sai loodud, et kajastada suuremaid ja pisemaid sammukesi selle probleemi lahendamise suunas. Oleme seda blogi nüüd pidanud üle pooleteise aasta, seega on paslik küsida, kui kaugele me selle ajaga oleme jõudnud teadvuse suure probleemi ja tema lahendamisega. Et sellele küsimusele vastata, võtan kokku kõige olulisemad selle aja jooksul ilmunud ja siin blogis kajastamist leidnud teadustööd.

Esiteks võiks ju töid vaadata nende „teadusliku tähtuse“ järjekorras – hinnata teadvusega seotud töid selle järgi, kus ajakirjas nad ilmusid. Viimase pooleteise aasta kõige tähtsaim teadvusega seotud töö selle kriteeriumi kohaselt oli Schurgeri ja teiste artikkel, mis ilmus ajakirjas Science. Neid tulemusi lugedes ja nende üle mõteldes ei ole siiski päris selge, mida nad tähendavad ja kuidas nad meid teadvuse probleemi lahendamisele lähemale aitavad. Üks lihtne interpretatsioon oleks, et teadvustamine on seotud stabiilsemate aktiivsusmustritega ajus, kuid kuna me oskame hetkel väga halvasti karakteriseerida ühe või teise ajuvõrgustiku „stabiilsust“, siis on raske neid tulemusi teoreetilisse konteksti panna. Teine küllaltki kõrgel ilmunud teadustöö teadvuse kohta oli Fischi ja kolleegide artikkel ajakirjas Neuron. Seda tööd kritiseerisime tema pinnapealsuse tõttu siin. Lühidalt võiks need kaks tööd kokku võtta järgmiselt: kõige kõrgemal ilmunud tööd meid hetkel teadvuse suure probleemi lahendamisel palju ei aidanud. Tuleb otsida pisut madalamalt.

Selle blogi pidamise ajal on avaldatud kaks tööd, mis on minu jaoks tõesti ägedad. Esiteks Dehaene ja kolleegide töö (Gaillard et al., 2009), mida me siinseal oleme maininud, kus inimaju seest saadud andmete peal tehti väga põhjalik analüüsitöö. Kokkuvõttes näitasid neli erinevat mõõtu, et teadvustamine erineb teadvustamata infotöötlusest alles hilisel ajaepohhil – umbes 300 ms pärast eesmärkobjekti esitamist. Isegi kui me selle tulemuse suhtes kriitilised oleme, peab esialgu andma võidu Dehaene’ile – tal on kolm väga tugevat tööd, mis kõik viitavad sellele hilisele eristumisele. Eks edasised aastad näitavad, kas ja mis tingimustes on võimalik leida ka varajasemaid teadvuse korrelaate, mis on sarnaselt korratavad ja mitmes erinevas töös korduvalt leitavad. Teiseks on 2009. aasta lõpus ilmunud Wu ja kolleegide töö, kus leiti väga huvitav paradoks – eesmärkobjekt, mis kaob teadvusest, jõuab tagasi teadvusesse enne kui sähvatav objekt, mis eesmärkobjekti tegelikult tagasi teadvusesse tõi. Ehkki sähvatav objekt põhjustab eesmärkobjekti taasteadvustamise, jõuab teadvusesse esimesena eesmärkobjekt ja alles seejärel sähvatav objekt. Seda paradoksi arutasime siin ja kommenteerisime siin. Edasine uurimustöö peab selgeks tegema, mida see efekt tegelikult tähendab ja millised ajumehhanismid sellise teadvuse paradoksini viivad.

Kas me oleme midagi selle blogipidamise jooksul teadvuse kohta ka selgeks saanud? Tundub, et viimase pooleteise aasta jooksul on küllaltki kindlaks saanud see, et ajuseisund, mis eelneb stiimuli jõudmisele nägemiskeskustesse, mõjutab seda, kas see eesmärkobjekt jõuab teadvusesse või mitte. Selle kohta ilmus 2009. aastal kohe õige pikk joru korralikke teadustöid, millest kirjeldasime Buschi ja teiste, Matthewsoni ja kolleegide ning Wyarti ja Tallon-Baudry töid. Kokkuvõte nendest artiklitest: lävelähedase stiimuli puhul (kus stiimul vahel teadvustub, vahel mitte) võib teadvustamise / mitteteadvustamise otsustada eesmärkobjektile eelnev võnkuv aktiivsus visuaalses korteksis.

Niisiis, kas seda on pooleteise aasta kohta vähe või palju? Kas oleme teadvuse probleemi lahendamisele lähemal? Kuna me ei tea, milline saab olema Teadvuse Suure Probleemi lahendus, siis on seda muidugi pea võimatu öelda, kuid arvan, et on põhjust optimismiks. Nimelt on ju tore tõdeda, et teadvuse uurimine on saanud nii aktiivseks teadusvaldkonnaks, et sellest saab isegi blogi pidada – teadvuseteaduse artikleid muud kui kuhjub juurde, nii et mõelda ja arutada on palju üle … ja põnev on!

  1. Margus
    märts 24, 2010, 3:30 p.l.

    igal juhul on tegu väga huvitava blogiga, mida on põnev jälgida ja nõnda teadvuse probleemile ja selle lahendamisele kaasa elada. tänud

  2. Jaan
    märts 24, 2010, 3:51 p.l.

    aitüma! ega head blogi pole ilma heade ja huvitatud lugejateta, nii et suur aitäh minu poolt kõigile, kes viitsivad kaasa lugeda ja kaasa mõelda

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s